Kirjad Vargamäelt. Olukirjeldused

Ilmar Sikemäe teos „Kirjad Vargamäelt. Olukirjeldused” on mälestuslik ja dokumentaalne rännak A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” tegevuspaikadesse. Raamatu ülesehitus järgib olukirjelduste vormi: autor esitab oma muljeid, tähelepanekuid ja uurimusi, mis seostuvad Vargamäe kui reaalse paigaga ja romaanis kirjeldatud olustikuga. Sikemäe viib lugeja koos endaga Kesk-Eesti rabade ja põldude vahele, kus Tammsaare üles kasvas ning kus arenesid välja ideed ja tüübid, mis hiljem kirjandusklassikasse jõudsid. Kirjeldused on vahetud ja isiklikud, rõhutades paiga mõju Eesti kirjandusele ja kultuurimälule.

Teoses räägitakse inimestest, kellest said Tammsaare romaani tegelaste algkujud, ja tuuakse esile nende iseloomujooni, eluviisi ja olustikku. Samuti kirjeldab autor, milline näeb välja Vargamäe tänapäeval – kuidas muutunud on maastik, hooned, inimesed ning millised jäljed on jäänud Tammsaare loomingust kohalikku ellu. Raamat sisaldab ka fotosid, mis aitavad loodut visuaalselt toetada ja tuua lugejani selle keskkonna atmosfääri. Nii tekib sidus kujutelm romaani fiktiivsest maailmast ja selle tegelikest algpunktidest – kohtadest ja inimestest, kes Tammsaaret inspireerisid.

Ilmar Sikemäe (1914–1998) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja publitsist, kelle loomingut iseloomustavad rahvalik jutustamislaad ja tähelepanelikkus keskkonna vastu. „Kirjad Vargamäelt” kuulub tema olukirjelduste paremikku, ühendades kirjanduse ja paigamälu tundliku vaatlemise. Teosel on eriline koht eesti kirjandusteaduslikus ja kultuuriloolises kontekstis, kuna see aitab mõista „Tõe ja õiguse” tagamaid mitte pelgalt kirjandusliku analüüsi, vaid vahetu kogemuse ja ajaloolise tausta kaudu. Sikemäe käsitlus pakub väärtuslikku taustamaterjali nii Tammsaare lugejale kui ka koduloo huvilisele.