Kohus, kaebealune, kaitsja

1987. aastal ilmunud teos viib lugeja autori isiklikule teekonnale juuraõpingutest Tartu Ülikoolis aastatel 1932–1936 advokaadi ametiteeni kodanlikus Eestis ja hilisema kaitsjakarjäärini Nõukogude Eestis. Rebane meenutab oma esimesi samme advokaadina, kirjeldades oma kutsetööd ja seda, kuidas poliitilised ja ühiskondlikud muutused mõjutasid õigusemõistmist.

Ta toob esile mitmed kohtuprotsessid, kus on kaitsjaks olnud, ja mis on talle oma erilise tähenduse tõttu kõige enam meelde jäänud. Eriline koht on teoses kohtukõnede esitusel, mis andsid Rebasele võimaluse tutvustada oma arusaama õiglusest ja õigusemõistmisest keerulistel aegadel. Samuti kajastatakse tema kogemusi advokaaditöös, mis oli tihedalt seotud Eesti õigusajaloo muutuste ja sõjajärgse ajaga.