Kes oskab lugeda hieroglüüfe?

Ilmar Külveti teos „Kes oskab lugeda hieroglüüfe?“ ühendab reisikirja, kultuuriloolise ülevaate ja isikliku päeviku tunnuseid. Raamatus kirjeldab autor oma muljeid ja tähelepanekuid Egiptusest, keskendudes eelkõige muistsete tsivilisatsioonide pärandile, kuid ka sellele, kuidas see pärand on põimunud tänapäevase eluolu ja inimeste igapäevase kogemusega. Tekstis põimuvad antiikse kultuuri detailne kirjeldus ja autori isiklikud mõtisklused ajaloo tähenduse, tõlgendamise ja inimsuhte püsivate mustrite üle. Hieroglüüfid, mida pealkiri esile tõstab, saavad siin laiemaks kujundiks – need on teadmised ja lood, mida tuleb osata lugeda ka siis, kui tähestik on tundmatu või kontekst võõras.

Külvet ei esita Egiptust pelgalt eksootilise turismisihtkohana, vaid vaadeldava ja mõtestatava nähtusena, mille ajalugu ja praegune olukord kutsuvad lugejat kaasa mõtlema. Talle on oluline mitte ainult see, mida silm näeb, vaid ka see, mida mõistus ja tunded tõlgendavad. Teoses leidub viiteid ajalooallikatele, kirjeldusi kohtumistest kohalikega, mõtteid religioonist ja ühiskondlikest muutustest. Kirjutis liigub mineviku suursuguse templi ja tänapäevase tänavaelu vahel, püüdes mõista mõlema väärtust. Külveti keel on tundlik ja tähelepanelik, eemal kiirustavast reportaažist, keskendudes pigem süvenemisele ja tähenduse otsimisele.

Ilmar Külvet (1923–1997) oli eesti arst ja kirjanik, kelle loomingus leidub nii proosat, publitsistikat kui ka reisikirju. Tartu ülikoolis arstiteadust õppinud Külvet asus pärast pagulust elama Kanadasse, kus tegutses aktiivselt eesti kultuurielus. Tema reisikirjad, sealhulgas ka „Kes oskab lugeda hieroglüüfe?“, kannavad endas lisaks vaatluslikule täpsusele ka eksistentsiaalset mõõdet – igas paigas, kuhu inimene satub, on midagi, mis räägib temast endast. See teos jätkab Külveti varasemat joont, kus reis pole kunagi ainult liikumine ruumis, vaid ka sisemine teekond ja eneseavastus.