12 tooli. Kuldvasikas

Kogumik „12 tooli. Kuldvasikas“ koondab Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi kaks tuntuimat satiirilist romaani, mille keskmes on legendaarne tegelane Ostap Bender. „Kaksteist tooli“ viib lugeja 1927. aasta Nõukogude Venemaale, kus endine aadlik Vorobjaninov ja teravmeelne seikleja Bender asuvad taga otsima peidetud varandust. Jutt kujuneb humoorikaks ja groteskseks pildiks ühiskonnast, kus kohtuvad väikekodanlikud harjumused, moraalsed kompromissid ja uue korra absurdsed ilmingud. Autorid annavad läbi peategelaste kentsakate juhtumiste terava läbilõike oma aja olust ja väärtushinnangutest.

„Kuldvasikas“, mis jätkab Ostap Benderi lugusid, keskendub peategelase uutele püüdlustele rikastuda. Seekord on tema sihtiks suurkapitalist, „miljonär“ Koreiko, kelle varandust Bender koos oma kaaslastega jahtima asub. Romaani tegevus viib lugeja provintsilinnadest suurlinna, paljastades nii nõukogude ühiskonna kontraste kui ka inimlikku ahnust ja püüdu muganduda. Mõlemas teoses põimuvad seikluslik süžee, värvikas tegelaste galerii ja sotsiaalne satiir, mis naeruvääristab nii väikekodanlikke pahe kui ka ametlikke loosungeid. Läbi koomika ja iroonia kerkib esile püsiv küsimus inimlikust aususest ja ellujäämisest keset muutuvaid olusid.

Ilja Ilf (1897–1937) ja Jevgeni Petrov (1903–1942) olid vene nõukogude satiirikud, kes kirjutasid enamik oma teoseid kahasse. Nende looming paistab silma ühiskonnakriitilise teravuse ja humoorika stiiliga, kus pealtnäha naljakad seiklused osutavad tegelikult sügavamatele probleemidele. „Kaksteist tooli“ ja „Kuldvasikas“ said kiiresti klassikaks, nende kangelane Ostap Bender muutus vene kirjanduse üheks kuulsaimaks tegelaseks. Kirjanike töö oli täis detailitäpsust ja ajastutruud irooniat, mistõttu nende teosed pakuvad väärtuslikku pilku 20. sajandi esimesel poolel kujunenud nõukogude elu ja mõttelaadi vastuoludele.