Kes teab

Ike Volkovi romaan „Kes teab“ on mõtisklev ja pingestatud teos, mis vaatleb inimest teadmise ja teadmatusenihetes, mängeldes mälestuste, tajude ja tõlgenduste piirialadel. Tegevustik liigub eri aegade ja ruumide vahel, sidudes omavahel eri põlvkondade kogemusi, eluvalikuid ja kahtlusi. Peategelane, kes seisab elu murdepunktis, hakkab tagantjärele lahti harutama minevikusündmusi, mis on jäänud poolikuks, ebaselgeks või moonutatuks. Küsimus „kes teab?“ jääb korduma kogu romaani vältel, puudutades nii isiklikku vastutust kui ka üldinimlikku püüdu mõista elu tähendust ja juhuslikkust.

Volkovi jutustamislaad on tasakaalukas, kuid alatekstis püsib pidev pingeväli – ootamatused, vaikimised ja meenutused loovad vaheldumisi rahu ja ärevust. Tekstis segunevad realistlikud detailid introspektiivsete kõrvalepõigetega, andes loole vaheldusrikka ja samas tervikliku vormi. Inimsuhted, eriti vanemate ja laste, õpetajate ja õpilaste vahelised, mängivad olulist rolli, viidates teadmise edasiandmise ja vastuvõtmise keerukusele. Mõnes mõttes on see ka romaan identiteedist – sellest, mis kujundab inimest, kui palju on meie valikutes vabadust ning kui suur osa on nendel teadmistel, mida me kunagi lõpuni ei kontrolli.

Ike Volkov (sündinud 1946) on eesti kirjanik ja haridustegelane, kelle loomingus on olulisel kohal inimese sisemaailma kujutamine ning ühiskondlike muutuste mõju üksikisiku teadvusele. Tema teosed on sageli aeglase kulgemisega, süvenevad mõtlemisse ja mälusse, vältides efektset sündmustikku. „Kes teab“ on selles mõttes iseloomulik näide – rahulik pealispind varjab allhoovusi, mis puudutavad eksistentsiaalseid küsimusi ja jätavad lugejale ruumi kaasamõtlemiseks. See on romaan vaiksetest hetkedest, mis võivad osutuda elu määravaks pöördepunktiks.