Totu Kivilinnas

Igor Nossovi lasteraamat „Totu Kivilinnas“ on järg populaarsele loole „Totu Pilvelinnas“ ning jätkab Totu ja tema sõprade seiklusi fantaasiaküllases maailmas. Seekord viib lugu nad Kivilinna – tehnokraatlikku ja tugevalt organiseeritud linna, kus valitseb range kord, täpsus ja masinlik efektiivsus. Erinevalt Pilvelinnast, mis oli loominguline ja vaba, on Kivilinnas kõik allutatud reeglitele ja süsteemile. Just selle kontrasti kaudu avanevad loo peamised teemad: vabaduse ja kontrolli vahekord, isikliku vastutuse küsimused ja sõpruse olulisus maailmas, mis eelistab konformismi.

Loo keskmes on Totu ja tema kaaslaste katsed mõista Kivilinna ühiskonnakorraldust ning leida võimalusi, kuidas selles suletud ja jäigas süsteemis iseendaks jääda. Seiklused võtavad kohati ohtlikke pöördeid – linna kontrollimehhanismid ei salli isemõtlemist ega spontaansust. Totu kujuneb seejuures tõeliseks moraalseks keskpunktiks: tema siirus, õiglustunne ja leidlikkus aitavad nii sõpradel kui ka linnakodanikel näha elu võimalusi väljaspool kivistunud norme. Nossov põimib loole omaselt huumorit, sotsiaalset satiiri ja lastekirjandusele omast seikluslikkust, mis muudab teose nii kaasahaaravaks kui ka õpetlikuks.

Igor Nossov (1924–1971) oli vene lastekirjanik, kes saavutas tuntuse Totu-seiklustega, milles on tunda nii ulme- kui ka allegoorilisi jooni. Tema lood sobituvad nõukogude aja lastekirjanduse raamidesse, ent paistavad silma isikupärase fantaasiamaailma ja ideelise kihistusega. „Totu Kivilinnas“ jätkab Nossovi püüdlust tuua noorte lugejateni mõtisklusi ühiskonna ja isikliku vastutuse teemal, jäädes samas meelelahutuslikuks ja tempokaks loetavaks. Totu-lugude elujõulisus tuleneb just nende oskusest ühendada mänguline kujutlusvõime tõsisemate eetiliste küsimustega.