Tõestisündinud lood. Riikliku julgeoleku organite juurdlusmaterjalide põhjal koostatud dokumentaaljutustused

Tõestisündinud lood. Riikliku julgeoleku organite juurdlusmaterjalide põhjal koostatud dokumentaaljutustused

Tavahind 4.65 €
Kampaaniahind 4.65 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Eesti Riiklik Kirjastus | 1960
  • 120 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

Tõestisündinud lood on Igor Gaspli dokumentaaljutustuste kogumik, mille aluseks on riikliku julgeoleku organite juurdlusmaterjalid ja julgeolekutöötajate jutustused. Raamat koondab olukirjeldusi Teise maailmasõja sündmustest Eestis ning seob uurimistoimikute kuivad faktid jutustavasse vormi. Kogumikus on kuus lugu: Kalevi-Liiva küngaste verine saladus, Hunt püünises, Jätis, Tagasi ellu, Tagasiantud nimi ja Võõra raja lõpp. Iga jutustus jälgib mõnd konkreetset juhtumit, kus esiplaanile tõusevad okupatsiooni ajal toime pandud kuriteod, koostöö vaenlasega, reetmine ja katsed end süüst vabastada. Tekstid liiguvad kuriteo kirjeldusest uurimisprotsessi ja kohtuotsuseni, näidates juurdluse käiku, ülekuulamiste episoode ning osaliste käitumist surve all.

Raamatu tonaalsuse määrab selgelt julgeolekuasutuste vaatenurk. Eessõnas rõhutab autor, et käsitletud inimeste moraalse languse eest pannakse täielik vastutus fašismile, mis olevat röövinud neilt inimväärikuse ja sulgenud tee ausale elule. Jutustused kinnistavad seda sõnumit, vastandades “vale rajale” läinud tegelasi uurija või julgeolekutöötaja seisukohale. Lood jutustavad nii massimõrvade varjamisest kui ka relvastatud jõukude tegevusest, aga ka neist, kes üritavad tagantjärele olukorda muuta, otsida lepitust või saada tagasi oma nime. Dokumentaalne raamistik ja fiktsiooni võtted põimuvad: toimikuandmeid täiendavad stseenid, dialoogid ja sisemonoloogid, mille abil autor püüab lugejat juhtida kindla moraalse järelduseni.

Tänaste lugejate jaoks toimib Tõestisündinud lood enne kõike allikana, mis peegeldab nõukogudeaegset ametlikku käsitlust sõja-aastatest ja julgeolekuorganite rollist. Raamatut ei saa võtta neutraalse ajalookirjeldusena, kuid seda saab kasutada, et mõista, kuidas tollane propagandakirjandus kujutas süüd ja karistust, ohvreid ja süüdlasi, ning millist pilti taheti jätta juurdlusmaterjalide alusel otsuseid langetanud organitest. Kogumik sobib lugejale, keda huvitab Teise maailmasõja ja selle järelkaja ametlik tõlgendus, julgeolekuasutuste enesekuvand ning see, kuidas uurimistoimikud muudetakse jutustusteks, mis pidid kinnitama üht kindlat poliitilist ja moraalset joont.

Vaata detaile
Vaata detaile