Idamaade ravikunst 2. osa

Teos „Idamaade ravikunst. 2. osa” koondab valiku Aasia päritolu tervisekäsitlustest ja -võtetest ning esitab need lühikeste peatükkidena, mis on mõeldud kiireks tutvumiseks. Kogumik koondab neli põhisuunda: Korea ravimeetod, India sõrmejooga, Hiina meistrite harjutused ning Tiibeti ravitsejate hoiatused. Sisu avab ka eri diagnostikavõtteid, mida idamaade traditsioonid seostavad inimese seisundiga: näo ja huulte vaatlus, keele abil diagnoosimine ning energiakanalitega seotud käsitlusviisid. Samuti on sees tekstid, mis seovad igapäevase keskkonna ja enesetunde, näiteks harmooniat taotlevad ruumiprintsiibid. Käsitlus ei püüa luua ühtset doktriini, vaid pakub lugejale pildi meetodite ringist, mida eri kultuurid on aja jooksul kasutanud kehalise ja vaimse tasakaalu kirjeldamiseks ning mõjutamiseks.

Kogumik struktureerib teemad selgelt: esmalt tuuakse põhimõte või tehnika nimetus, seejärel kirjeldus, mille abil lugeja saab aru, millise loogika järgi võtet põhjendatakse. Korea ravimeetodi peatükid keskenduvad lihtsatele eneseabivõtetele; India osa seob „sõrmejooga” kaudu sõrmede asendid ja energiakanalid; Hiina osa kirjeldab harjutuste jada, mille eesmärk on keha elujõu korrastamine; Tiibeti peatükid vahendavad õpetusi ja hoiatavaid tähelepanekuid, mis raamivad muutlikku aega ja inimese valmisolekut kriisideks. Diagnostika peatükkides kirjeldatakse, mida eri traditsioonid peavad tähenduslikuks keele, huulte või näojoonte vaatlusel, ning antakse orientiir, kuidas selliseid märke tõlgendada oma enesetunde kontekstis. Tekst jääb selgitavaks ega nõua eelnevat süvateadmist, mistõttu sobib see esmaseks ülevaateks lugejale, kes soovib mõista, milliseid teemasid idamaise ravikunsti alla koondatakse.

Raamat toimib eelkõige sissejuhatava käsiraamatuna: lugeja saab siit terminid, lähtekoha ja lihtsad näited, mille abil orienteeruda Korea, India, Hiina ja Tiibeti tervisekäsituste põhitõdedes. Käsitlus pakub valiku harjutusi ja võtteid, mis on esitatud neutraalselt ning ilma liigse retoorikata; samal ajal osutab see, et traditsioonid seovad keha, meele ja keskkonna üheks tervikuks. Sellest on kasu neile, kes soovivad võrrelda eri kultuuride eneseabipraktikaid, otsida mõtestatud rutiini või saada aimu, millest räägitakse siis, kui tuleb juttu energiakanalitest, keele vaatlusest või näodiagnostikast. Teos ei vaidle teiste koolkondadega, vaid koondab eri suundadest võetud lühiselgitused ühte ülevaatlikku raamatusse, et lugeja saaks teha teadliku valiku, kuhu sügavamale minna.