Südamlik tervitus Venemaalt

„Südamlik tervitus Venemaalt“ on Ian Flemingi loodud James Bondi romaanide sarja viies teos, milles Briti salaluureagent 007 satub külma sõja tippajal peene, kuid surmava rahvusvahelise intriigi keskmesse. Romaan algab tavapäratult – esimestes peatükkides pole Bondi ennast veel stseeniski –, sest fookus on hoopis Nõukogude luureorganisatsioonil SMERŠ ja selle plaanil kompromiteerida ja hävitada Bond kui Lääne sümbol. Selleks seatakse üles kaval lõks, millesse segatakse kaunis stenografist Tatjana Romanova ja üks vääriline tapja nimega Red Grant.

Flemingi jutustamislaad on tempokas, täpne ja detailirohke, pakkudes lugejale nii spioonitegevuse telgitaguseid kui ka elavat pilti 1950. aastate lõpu geopoliitilisest maailmast. Süžee liigub Istanbulist läbi Ida-Euroopa luksuslikku Orient Expressi rongi, kus pinge kruvib end ohtliku kõrguse. Romaanis peitub nii külma sõja ajalooline taust kui ka psühholoogiline mõõde – eriti tähelepanuväärne on vastase poolne vaatepunkt, mis annab loole lisakihi ja muudab selle senisest keerukamaks. Tatjana karakter kujuneb samuti mitmetahulisemaks kui tüüpiline „Bondi-tüdruk“, olles küll manipulatsiooni objekt, aga siiski selgete motiivide ja sisemise konfliktiga tegelane.

Ian Fleming (1908–1964) oli briti kirjanik ja endine mereväeluure ohvitser, kelle loodud James Bondi tegelaskuju on kujunenud üleilmseks ikooniks. „Südamlik tervitus Venemaalt“ ilmus esmakordselt 1957. aastal ja on sageli nimetatud üheks tema parimaks teoseks, mida hindasid kõrgelt nii kriitikud kui ka lugejad, sealhulgas USA president John F. Kennedy. See romaan märgib Bondi-kujutuse arengus olulist hetke – spioon ei ole enam pelgalt külm professionaal, vaid mees, kelle eetika, tunded ja haavatavus muutuvad järjest olulisemaks. Teose pingeline ülesehitus ja peenelt tabatud ajastu atmosfäär annavad tunnistust Flemingi kui meisterliku lugejaköitja oskusest.