Aus ajalugu - mis juhtus tegelikult

Raamat „Aus ajalugu – mis juhtus tegelikult” koondab maailma ajaloo kurioosumeid ja kõrvalradasid. Teos liigub kronoloogiliselt, kuid vaatepunkt nihkub suurtest sündmustest argisemate või ootamatute detailide poole. Lugeja ette tuuakse episoodid, mis on jäänud õpikute serva: Marcus Antoniuse kihlvedu Kleopatraga, Rooma seadus, mis tühistas bankettidel peeretamise keelu, või valik haaremilugusid Ottomani õukonnast. Tekst ei sea eesmärgiks tervikpildi taasloomist, vaid pakub läbilõikeid, mille kaudu ajalugu hakkab tööle teise loogika järgi: tähelepanu liigub rituaalidele, kommetele, keeldudele, väikestele korraldustele ja nende tagajärgedele. Nii kujuneb lugemisviis, kus fakt tõstab esile konteksti ja sündmus saab tähenduse oma ebatavalise vormi kaudu.

Kogumik on üles ehitatud lühikeste, iseseisvate katkenditena. Iga lõik annab ühe nähtuse, seaduse, kokkuleppe või kuulsa eksimuse ning asetab selle ajajoonele. Vahemikud ulatuvad antiigist varauusaega ja sealt tänapäeva; kultuuriruumid vahelduvad. Lugeja saab kiire rütmi, kus teema vahetub, ent püsib alusprintsiip: ajalugu ei seisne ainuüksi valitsejate otsustes ja lahingutes, vaid ka väikestes käitumisnormides ja nende rikkumises. Selline lähenemine sobib sirvijale, kes otsib konkreetseid näiteid või mõnd loengut avavat fakti. Eestikeelse väljaande teeb lugejale ligipääsetavaks tõlkija Kristel Rattuse töö; terminid ja lühiselgitused hoiavad voo selge. Kujundus on lihtne ja teenib sirvimist. Raamat toimib referentsina, millest võib võtta ühe lehekülje korraga või liikuda järjest, et jälgida muutuste joont.

Teos sobib õpetajale, kes otsib seminari või referaadi alguseks konkreetset juhtumit; lugejale, kes soovib vahet teha legendil ja kirjeldatud allikal; ning huvilisele, kes tahab näha, kuidas kultuuri- ja õiguskord kujunesid koos väikeste praktikatega. Näited pakuvad võimaluse kontrollida miks-küsimusi: millal muutub komme seaduseks, millal muutub seadus kombe tõttu mõttetuks, millal saab naljandist juhtum, mis mõjutab institutsiooni. Lühivorm soodustab võrdlemist – sama motiiv eri aegadel annab aimu, kui visalt püsivad ideed ja kui kiiresti võivad muutuda normid. Nii tekib tasakaal: fakt seisab keskel, ent selle ümber avaneb ruum, kus lugeja saab teha järelduse ise. Kogumiku väärtus on kasutuses – tsiteerimiseks, õpetamiseks, mõttekäigu alustamiseks.