Tõe teeviit 2. osa

Iain Pearsi romaan „Tõe teeviit” jaguneb mitmeks osaks, millest teine jätkab esimeses alanud intellektuaalset ja ajaloolist müsteeriumi. Tegu ei ole pelgalt järjega, vaid loo loomuliku jätkuga, kus süžee haruneb mitmesse ajajärku ja geograafilisse paika, sidudes renessansiaja Itaalia, keskaja Prantsusmaa ja 17. sajandi Inglismaa. Teose keskmes on filosoofilised ja teoloogilised küsimused tõe, teadmiste ja uskumuste kohta, mis põimuvad tegelaste isiklike motiivide, ajalooliste arengute ja salapäraste dokumentide ümber. Pears jätkab oma ambitsioonikat katset näidata, kuidas ideed kujundavad maailma – mitte ainult akadeemilises või metafüüsilises tähenduses, vaid ka läbi väga isiklike valikute ja tragöödiate.

Romaan kasutab mitut jutustajahäält ja eri stiiliregistrit, pakkudes lugejale võimalust jälgida sama sündmustikku erinevatest vaatepunktidest. See lähenemine toob esile ajaloo subjektiivsuse ja teadmise piiratuse, samal ajal kui Pearsi täpne ja faktitäpne keelekasutus loob mulje tõepärasusest. 2. osa süvendab esimese raamatu poolt üles seatud küsimusi, tuues mängu uued tegelased ja konfliktid, kuid säilitades sideme pealiiniga. Autori eesmärgiks ei ole üksnes intriigide punumine, vaid ka arutlus, kuidas inimesed loovad omaenda tõde, lähtudes kultuurist, usust ja isiklikust kogemusest. Tulemuseks on mitmetasandiline, pingestatud ja mõtisklev teos.

Iain Pears on briti kirjanik, ajakirjanik ja kunstiajaloolane, kes on tuntud oma ajalooliste romaanide poolest, milles faktitäpsus ja filosoofiline sügavus põimuvad kirjandusliku pingestatusega. „Tõe teeviit” on tema ambitsioonikaim teos, mida on nimetatud ideede romaaniks – teoseks, mis ei rahuldu ainult sündmuste kirjeldamisega, vaid püüab mõista ja näidata, kuidas teadmised ja uskumused kujunevad ning mõjutavad ajalugu. Pears suudab ühendada ajaloolise uurimistöö ja narratiivse meisterlikkuse, pakkudes lugejale ühtaegu mõttelist ja esteetilist väljakutset. 2. osa süvendab seda suunda ja valmistab ette veelgi keerukamat lõppmängu.