Cagliostro. Maag mõistuse sajandil

Iain McCalmani teos „Cagliostro. Maag mõistuse sajandil“ on haarav biograafiline uurimus 18. sajandi ühe mõistatuslikuma ja vastuolulisema tegelase, Alessandro Cagliostro elu ja tegevuse kohta. Tegemist on ajaloolise isikuga, kes liikus vabamüürlaste, aristokraatia ja esoteerika ringkondades ning kelle elu põimus tihedalt Euroopa valgustusajastu paradoksidega. Cagliostro esitles end ravitseja, alkeemiku ja vaimse õpetajana, kuid teda jälitati ja süüdistati ka petmises, ketserluses ning poliitilises sepitsuses. McCalmani raamat ei keskendu üksnes faktide kogumisele, vaid analüüsib ka seda, kuidas Cagliostrost sai oma ajastu kultuuriliste hirmude ja lootuste sümbol.

Autor vaatleb Cagliostro eluteekonda läbi mitme ühiskondliku tasandi ja Euroopa metropoli – Roomast ja Palermost kuni Pariisi ja Londonini –, näidates, kuidas see isik suutis end positsioneerida nii kui imetletud imetegija kui kardetud šarlatan. Cagliostro mõju ulatus vabamüürlusest kuni kuningakodade intriigideni, sealhulgas kuulsa Marie Antoinette’i kaelaehte skandaalini. McCalman käsitleb teda kui valgustusajastu varjukülje kehastust – mees, kes kehastas samaaegselt valgustusideaalide kriitikat ja rahva ihalust müstilise, seletamatu järele. Teos ei püüdle otsese tõe poole, vaid avab lugejale, kuidas sellise maine kujunemine sõltus ajastu infovoogudest, kuulujuttudest ja poliitilistest manipulatsioonidest.

Iain McCalman on Austraalia ajaloolane, kelle uurimishuvi keskmes on olnud valgustusaeg ja selle piirialad – müstitsism, teaduse areng ja poliitiline radikalism. Ta on tuntud kui autor, kes ühendab akadeemilise põhjalikkuse ladusa jutustamislaadiga, mistõttu tema tööd on kergesti loetavad ka laiemale publikule. „Cagliostro. Maag mõistuse sajandil“ on osa tema suuremast käsitlusest valgustusajastu kultuurilise mitmetähenduslikkuse kohta, kus mõistuse ja ebausu, teaduse ja salateadmiste piirid ei olnud veel kaugeltki kindlalt paigas. Tegemist on biograafiaga, mis ei ava ainult oma subjekti, vaid ka ajastu meelelaadi ja väärtuskonflikte.