Hundid ja kitserahvas

„Hundid ja kitserahvas” on muinasjutuline allegooriaga pikitud jutustus, mille sündmustik toimub loomade asustatud maailmas, kus käib võitlus, vastasseis ja maailmavaadete kokkupõrge kahe eri liigi vahel. Hundid esindavad loomuomast jõudu, ürgset iseseisvust ja otsekohesust, samas kui kitserahvas sümboliseerib ettevaatlikkust, korralageduse kartust ning paindlikku kohanemisvõimet. Loomade kaudu räägib teos tegelikult inimestest ja ühiskondlikest protsessidest – võimust, koostööst, alistumisest ja vastupanust.

Jutustuse ülesehitus meenutab vanemat tüüpi õpetlikke muinasjutte, kuid selle sisu on mitmekihiline ja sobib tõlgendamiseks ka täiskasvanutele. Tegevust kannab edasi moraalsete valikute teema: kas alluda tugevamale või otsida ise oma tee? Kas säilitada oma eripära või sulanduda mugavuse nimel massi? Kujundlikus keeles ja lihtsas süžeekujunduses peitub kriitika sotsiaalse kohandumise ja vägivallata allasurumise suhtes. Samuti leidub loos irooniat ja peent huumorit, mis muudab selle mitmetasandiliseks lugemiseks.

Teos ilmus 1988. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandena, ajal, mil ühiskonnas toimusid kiired muutused ja allegooriline kirjandus andis võimaluse käsitleda tundlikke teemasid kaudsel moel. Kuigi autorit pole pealkirjas või väljaandes esile toodud, järgib „Hundid ja kitserahvas” selgelt traditsiooni, kus loomad on peegeldus inimestest ning kirjanduslik võte on vahend ühiskondliku või eetilise sõnumi edastamiseks. Sellest kujunes oma ajastule iseloomulik teos, mis pakub ka tänasel päeval võimalust mõtiskleda üksikisiku ja võimu, loomuomase ja omandatud vaheliste suhete üle.