Autopoiees ja tunnetus. Elusolendite eneseteostus

„Autopoiees ja tunnetus. Elusolendite eneseteostus“ on filosoofilis-teaduslik teos, mille aluseks on Tšiili bioloogide Humberto Maturana ja Francisco Varela süsteemiteoreetiline käsitlus elu ja tunnetuse olemusest. Raamat esitab kontseptuaalse raamistiku, mille järgi kõik elusolendid on autopoieetilised ehk end ise loovad süsteemid – nad säilitavad ja uuendavad oma struktuuri iseseisvalt, suhetes keskkonnaga. Autopoieesi mõiste kaudu defineeritakse elu mitte staatilise olekuna, vaid pideva eneseloomise protsessina. Tunnetus seejuures ei ole vaid aju või mõistuse funktsioon, vaid elu endaga kaasnev nähtus, mille kaudu organism suhestub maailmaga ning loob tähendusi.

Teose ülesehitus järgib süstemaatilist mõttelõnga, liikudes lihtsatest eluvormidest keerukamate organismideni ning arutledes selle üle, kuidas eneseregulatsioon ja keskkonnaga vastastikune mõju loovad tunnetuslikku kogemust. Maturana ja Varela lähenevad bioloogiale kui filosoofilisele probleemile, rõhutades, et tunnetus ei toimu objektiivsest vaatepunktist, vaid iga organismi enda vaateväljast – maailm on alati subjektiivne konstruktsioon. Raamatu stiil on teaduslikult täpne, kuid sisaldab ka reflektiivseid vahepeatükke, mis aitavad lugejal mõista, kuidas teoreetilised järeldused seostuvad argieluliste nähtuste ja isikliku kogemusega.

Algupäraselt ilmus teos hispaania keeles 1970. aastate lõpul ning selle mõju on ulatunud bioloogiast ja kognitiivteadusest kuni sotsioloogia ja filosoofiani. Eesti keeles avaldatud väljaanne pakub nii uutele huvilistele kui ka teadustekstide lugejatele võimaluse tutvuda ühe olulise mõttelise suunaga, mis seab küsimärgi alla klassikalised piirid keha ja vaimu, objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Tõlge ja väljaanne Postimehe Kirjastuselt aitab säilitada originaali kontseptuaalset tihedust, pakkudes samas lugejale ka vajalikku tõlgendavat tuge keerukate mõistete mõistmiseks.