Siinai tähistel. Näidend kümnes pildis

Hugo Raudsepa näidend „Siinai tähistel“ on kümnes pildis üles ehitatud allegooriline lavateos, mille keskmes on usuline ja ühiskondlik eneseotsing. Kirjutatud 1920. aastate lõpus, ajal, mil Eesti Vabariik oli veel noor ja maailmas valitses ideeline segadus, peegeldab see näidend mitmekihiliselt indiviidi sisemist kompassi otsimist ühiskondlike normide, usu ja eksistentsiaalsete valikute ristteel. Raudsepp kasutab sümboleid, Piibli viiteid ja psühholoogilist draamat, et asetada tegelased olukordadesse, kus nende moraalsed ja vaimsed hoiakud pannakse proovile.

„Siinai tähistel“ ei ole realistlik lavalugu igapäevaelust, vaid pigem eksistentsiaalne rännak, mis toimub kujundlikus ruumis — Siinai kõrbes –, kuid mille tegelaste konfliktid ja dilemmad viitavad otseselt modernse ühiskonna eetilistele pingeväljadele. Tegelaskujud, nagu sageli Raudsepa loomingus, on mitmetasandilised ning nende kaudu uuritakse vaimuliku autoriteedi, isikliku usu ja kahtluse vahekordi. Näidendi ülesehitus kümne pildina annab võimaluse rütmiliseks liikumiseks sümbolistliku ja ratsionaalse väljenduse vahel ning pakub rikkalikku ainest lavastamiseks.

Hugo Raudsepp (1883–1952) oli üks olulisemaid Eesti näitekirjanikke 20. sajandi esimesel poolel. Tuntud eeskätt oma ühiskonnakriitiliste komöödiate ja satiirilise vaimukuse poolest, pöördus ta „Siinai tähistel“ näidendiga sügavamate ja tõsisemate teemade poole. Kuigi vähem tuntud kui tema komöödiad „Mikumärdi“ või „Vedelvorst“, pakub see teos tõsimeelsemat ja kontemplatiivsemat Raudseppa, kelle religioosne huvi, eetiline tundlikkus ja keeleline täpsus avalduvad eriti selgelt. „Siinai tähistel“ on väärtuslik osa eesti näitekirjanduse klassikast, pakkudes lavastajatele ja lugejatele võimalust süveneda inimeseks olemise sisemisse ja vaimsesse mõõtmesse.