Mikumärdi. Komöödia viies vaatuses

Hugo Raudsepa näidend „Mikumärdi“ kuulub eesti kirjandusklassika hulka ning esindab 20. sajandi esimese poole näitekirjandust selle kõige ehedamas ja rahvapärasemas vormis. Tegemist on viies vaatuses komöödiaga, mille tegevus toimub Eesti talurahva keskel ning mille keskmes on maaomanduse ja päranduse ümber keerlevad konfliktid. Loo käivitab olukord, kus noor Mikumärdi peremees ootab ära kinnitamata testamenti, mis lubab talle suurt varandust, kuid mis samas muudab kogu külaelu ja suhteid naabrite vahel pingeliseks ja ettearvamatuks. Komöödia kaudu võimenduvad nii ahnuse, petlikkuse kui ka väikluse ilmingud, kuid seda kõike läbi elava dialoogi ja rahvaliku huumori prisma.

Näidendi tegelaskond koosneb külaelu tüüpilistest karakteritest – auahneist peremeestest, arvest kalkuleerivatest perenaistest, ninakatest sulastest ja külapolitseinikest –, kes kõik annavad oma värvika panuse ühiskonna kriitilisse peegeldamisse. Raudsepp ühendab oskuslikult folkloorse keelekasutuse ja realistliku olustikukirjeldusega teemad, mis on aktuaalsed ka väljaspool oma aega: kuidas vara ja võimu ootuses muutub inimeste moraal ning kuidas ühiskondlik hierarhia peegeldub argielu pisiasjades. „Mikumärdi“ pakub ka lavaliselt suure potentsiaaliga materjali, milles leidub ruumi nii koomiliseks vembutamiseks kui ka teravmeelseks ühiskonnakriitikaks.

Hugo Raudsepp (1883–1952) oli Eesti üks olulisemaid näitekirjanikke, kelle loomingus põimuvad satiiriline maailmavaade ja rahvapärane huumor. Ta töötas ajakirjanikuna ning oli seotud mitme teatri ja kultuurilise liikumisega. Raudsepa näidendites, sh „Mikumärdis“, on tunda tema ühiskonnakriitilist vaadet ning sügavat tundmist Eesti külaühiskonna suhtemustritest. Tema looming on mõjutanud mitut põlvkonda ning leidnud tee nii kooliõpikutesse kui ka teatri lavalaudadele, jäädes oma teemade universaalsuse tõttu kõnekaks ka tänapäeval.