Hannibal. Peterburi moorlane

1703. a kevadel astus Konstantinoopolis – ida ja lääne vahelises väravas – orjalaeva pardalt maha aafriklasest poisike. Samasugune tragöödia sai osaks miljonitele teistele orjakaubanduse mustanahalistele ohvritele, kuid selle lapse saatus oli ainulaadne, sest Abram Petrovitš Hannibali – nagu ta nimeks sai – päästis orjusest Peeter I.
Tsaar adopteeris lapse ning andis talle iselaadse looduse alistamise eksperimendi käigus parima hariduse, mida oli Peterburis võimalik saada. "Peeter Suure neeger" tõusis sõduri, diplomaadi, matemaatiku ja spioonina pead pööritama panevaisse kõrgustesse. Tema auks korraldati vastuvõtte Talvepaleest Louvre'ini, kus ta kohtus Voltaire'i ja Montesquieuga, kes tunnustas teda "Vene valgustuse musta tähena". Samal ajal kinnistasid sõjalised saavutused Põhja-Hispaaniast Siberi jäiste lagendikeni – tema abieluprobleemidest rääkimata – tema kui vene Othello kuulsuse.
Ajakirjanik ja Venemaa spetsialist Hugh Barnes, kes on töötanud Kosovo ja Afganistani sõja kirjasaatjana Inglismaa ja teiste riikide ajalehtedele, ühendab ajaloouurimuse kirjandusliku fantaasiaga, et uurida Hannibali Aafrika päritolu ja toob päevavalgele materjali, mis aitab rekonstrueerida Euroopa ühe esimese mustanahalise haritlase elulugu.
Juttu tuleb ka Puškinist.