Karedad lood

Hubert Matve novellikogu „Karedad lood” koondab endas valiku jutustusi, mis keskenduvad lihtsate inimeste elule, nende valikutele ja kokkupuudetele karmide oludega. Teos pakub vahetut sissevaadet nii maa- kui ka linnakogukondadesse, kus elu kulgeb aeglaselt, kuid pingestatud alatooniga. Novellides kohtuvad lugeja ja tegelased, kelle igapäeva määravad töö, perekond, kahtlused ja moraalsed dilemmad. Sageli on fookuses hetked, mil inimene on sunnitud tegema otsuseid, mis muudavad tema suunda – olgu selleks lahkumine, jäämine, tõde või vaikimine. Autor ei paku lihtsaid lahendusi, vaid näitab, kuidas eluline tahk võib osutuda ootamatult nurgeliseks.

Matve jutustamislaad on napp, kuid sisutihe. Sõna- ja dialoogikasutus on napp, ent kõnekas – kõnelemise kõrval mängib olulist rolli ka vaikus. Lood toimivad sageli kui viilud pikemast elust, mille algust ja lõppu lugeja ei näe, kuid mille keskel aset leidva sündmuse kaudu avaneb tegelasele iseloomulik pingeväli. Ridade vahelt võib tajuda ka ühiskondlikke hoovusi: nõukogude igapäev, kontroll ja kohanemine avalduvad pigem taustana kui pealetükkiva kontekstina. Nii moodustub tekstidest omamoodi kaleidoskoop, kus erinevad elud peegelduvad samasuguses valguses – karedas, teravas ja ausas.

Hubert Matve oli ajakirjanik ja kirjanik, kes avaldas eelkõige proosatekste, kuid tegutses ka toimetajana. Tema looming on tihedalt seotud Eesti ajakirjandusega ning kajastab selgelt oma ajastu vaimsust ja muresid. „Karedad lood” on üks tema tuntumaid proosakogumikke, milles peegelduv elutunnetus ja karakterite psühholoogiline usutavus paigutavad teose väärikalt Eesti realistliku jutukirjanduse traditsiooni. Matve suund oli alati vaatlev – ta püüdis mõista, mitte hinnata. See omadus annab tema novellidele tänaseni säiliva kõnekuse.