Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga

Hrafnkell Freysgoði saaga ja Gunnlaugr Ussikeele saaga kuuluvad Islandi keskaja kirjanduse varamusse, mis on tuntud oma lühiduse, selguse ja dramaatilise jõu poolest. Need kaks saagat esindavad erinevaid žanrilisi rõhuasetusi: Hrafnkeli saaga keskendub võimu, au ja karistuse temaatikale, samal ajal kui Gunnlaugi saaga toob esile armastuse, rivaalitsemise ja luule. Mõlema saaga tegevus leiab aset 10. sajandi Islandil ning neis peegelduvad tollase ühiskonna väärtused ja õiguskultuur, pakkudes lugejale sissevaadet normidesse, mis kujundasid inimese käitumist ja mainet kogukonnas.

Hrafnkeli saagas kujuneb lugu ümber nimitegelase, kes on Frey preester ja karmi loomuga pealik. Tema saatus käivitub truualamliku teenri tapmisega ja sellest tuleneva kättemaksu- ja lunastuslooga, mille käigus satub kahtluse alla nii jumalateenistus kui ka au mõiste ise. Gunnlaugi saaga räägib aga kahest noorest luuletajast ja nende võistlusest naise südame pärast. Armukolmnurk, mis hargneb Islandilt Skandinaaviasse ja Inglismaale, lõppeb traagiliselt, rõhutades saagadele omast elutragöödia tunnetust, kus saatus ja isiklikud valikud on tihedalt põimunud.

Need kaks teksti kuuluvad vanaislandi proosatraditsiooni tuumikusse, olles kirjutatud 13.–14. sajandil, kuid viidates sündmustele, mis toimusid mitusada aastat varem. Saagade lühidalt ja täpselt sõnastatud stiil ning keskendumine tegudele ja tagajärgedele on kujundanud need teosed ajatuks lugemisvaraks. Nad räägivad võimust, auhinnast ja kaotusest nii, et need teemad jäävad kõnekaks ka tänapäeval. Väljaanne pakub hea võimaluse tutvuda kahe iseloomuliku ja tähendusrohke looga, mis avavad ukse vanaislandi kirjandusmaailma.