Isa Goriot

„Isa Goriot“ kuulub Honoré de Balzaci loomingus teoste sarja „Inimlik komöödia“ ning on üks tema tuntumaid ja mõjukamaid romaane. Lugu keskendub peategelasele, endisele makaroniärimehele Goriot’le, kes on kogu oma elu ja vara pühendanud tütardele. Väärika isaarmastuse asemel kohtub ta aga ükskõiksuse ja tänamatusega, mis toob esile inimliku egoismi ja eneseupitamise. Romaan avab detailirohkelt 19. sajandi alguse Pariisi ühiskonda, selle kihistumist ja moraalseid vastuolusid, näidates, kuidas materiaalsed huvid ja sotsiaalne tõus pimestavad inimestevahelisi suhteid.

Teose keskne süžee hargneb Pariisi odavas pansionaadis, kus lisaks Goriot’le elab ka ambitsioonikas noormees Eugène de Rastignac. Viimane saab peagi tunnistajaks, kuidas Goriot’ armastus tütarde vastu viib enesehävituseni, ning õpib samal ajal tundma pealinna võimuvõitlusi ja intriige. Romaan põimib omavahel isikliku draama ja ühiskonnakriitilise mõõtme, tuues nähtavale inimese ahnuse, edevuse ja püüde saavutada edu iga hinna eest. Balzac kirjeldab oma tegelasi ja nende keskkonda realistlikult, rõhutades, et isiklikud valikud on tihedalt seotud sotsiaalse keskkonnaga, milles nad asetuvad.

Honoré de Balzac (1799–1850) oli prantsuse realismi üks rajajaid, kes püüdis oma mahuka romaanisarja „Inimlik komöödia“ kaudu kujutada inimühiskonda võimalikult täielikult. Tema looming katab kogu 19. sajandi alguse Prantsusmaa elu – nii kõrgklassi kui ka väikekodanlaste ja vaeste argipäeva. Balzac oli väsimatu kirjutaja, kes andis oma tegelaste kaudu edasi nii inimeste kirgi kui ka ühiskonna varjatud mehhanisme. Tema mõju ulatub kaugelt üle oma ajastu, olles mõjutanud hilisemaid realiste ja naturaliste ning pakkudes tänini väärtuslikku pilku inimloomuse ja ühiskonna seoste mõistmiseks.