Inimlik komöödia. Stseenid sõjaväe elust

Honoré de Balzaci koguteos „Inimlik komöödia“ on üks prantsuse kirjanduse kõige ulatuslikumaid ja ambitsioonikamaid loominguid, mis püüab jäädvustada 19. sajandi Prantsusmaa ühiskonda kogu selle sotsiaalses ja moraalses mitmekesisuses. Käesolev köide koondab mitu temaatiliselt erinevat, ent sisuliselt seotud romaani ja novelli, jagatuna kahe suure alaosa alla: „Stseenid sõjaväe elust“ ning „Stseenid poliitilisest elust“. Esimesse kuuluv „Šuaanid ehk Bretagne aastal 1799“ käsitleb monarhistide ja vabariiklaste vahelist kodusõda Bretagne’is, põimides ajaloolise sündmustiku ja individuaalsete kirgede traagilise vastasseisu. See on Balzaci ainus selgelt ajalooline romaan, milles tõusevad esile truuduse, armastuse ja poliitilise veendumuse vahelised vastuolud.

„Stseenid poliitilisest elust“ osas sisaldab köide lühemaid ja pikemaid teoseid, mis uurivad võimu, ambitsiooni ja korruptsiooni erinevaid vorme. „Z. Margas“ ja „Tume lugu“ avavad inimeseks jäämise võimalusi poliitiliste intriigide keskel, rõhutades isikliku eetika ja poliitilise pragmaatika vahelist pinget. „Arcis' deputaat“, mis jäi Balzaci eluajal lõpetamata, kujutab valimiskampaania telgitaguseid fiktiivses Arcis' linnas, pakkudes detailirohket pilti Prantsuse kolmanda klassi provintsist ning selle seostest kõrgema võimutasandiga. Kõigis nendes teostes on läbivaks jooneks Balzacile omane terav sotsiaalne vaist, mis võimaldab tal analüüsida inimkäitumise motiive ühiskondlikus kontekstis.

Honoré de Balzac (1799–1850) oli 19. sajandi prantsuse realismi võtmefiguur, kelle „Inimlik komöödia“ koosneb enam kui üheksakümnest romaanist ja jutustusest. Tema teosed ühendavad detailselt välja joonistatud tegelaskujusid, psühholoogilist süvitsi minekut ja ühiskondlikku analüüsi. Käesolev kogumik peegeldab Balzaci soovi kirjeldada inimese positsiooni ajas, võimustruktuurides ja ajalooliste sündmuste keerises. Ehkki teosed on erineva stiili ja tonaalsusega, moodustavad need ühtse pildi autori arusaamast ajast ja inimesest – võimuihast, moraalist ja isikliku saatuse muutlikkusest.