Inimlik komöödia. Stseenid provintsielust

Seitse jutustust ja lühiromaani käsitlevad olukordi ja suhteid 19. sajandi Prantsusmaa ühiskonnas. Iga tekst peegeldab elu väiksemas linnas või ühiskondlikult eraldatud ruumis, kus inimese motiivid ja suhted paljastuvad ilma suure linna anonüümsuseta.
„Isa Goriot” räägib isast, kelle elu ja identiteet määrab täielikult tema tütarde vajaduste ja ootuste täitmine. „Gobseck” kujutab raha ja võimu dünaamikat vana rahalaenaja kaudu, kes suudab kontrollida terveid perekondi. „Kolonel Chabert” toob esile identiteedikriisi ja tagasipöördumise võimatuse pärast sõda. „Hüljatud naine” ja „Abieluleping” vaatlevad suhteid, kus lojaalsus, lepingud ja tunded põimuvad segasel viisil. „Ateisti missa” tõstatab küsimuse isiklikust usust ja eetilistest piiridest, samas kui „Eestkosteasi” näitab, kuidas juriidiline süsteem võib muutuda vahendiks eraeluliste huvide elluviimisel.
Need teosed moodustavad sisulise terviku, milles inimene on kord kiskja, kord ohver. Läbivateks teemadeks on raha mõju, perekondlikud ja ühiskondlikud kohustused, isiklikud valikud ning nende mõju tulevikule. Balzac ei paku hinnanguid, vaid loob pildi maailmast, kus motiivid on sageli segased ja tagajärjed vältimatud.