Inimlik komöödia. Stseenid eraelust. Isa Goriot
Inimlik komöödia. Stseenid eraelust. Isa Goriot
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Rahuldav (kasutatud)
- Märkused: Raamatus on endise omaniku nimi
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1956
- 674 lk | Kõvakaaneline | 145 x 210 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Inimlik komöödia. Stseenid eraelust. Isa Goriot“ on Honoré de Balzaci loomingu üks olulisemaid köiteid, mis koondab mitu tema tuntuimat jutustust ja romaani. Kogumik algab romaaniga „Isa Goriot“, mida on peetud kogu „Inimliku komöödia“ keskseks teoseks. See räägib Pariisi internaatkodu elanikust vanast Goriot’st, kes on ohverdanud kõik oma tütarde nimel, kuid jäänud vastuarmastuseta ning lõpetanud elu vaesuses ja üksinduses. Järgnevad jutustused „Gobseck“ ja „Kolonel Chabert“, kus käsitletakse raha võimu ja ühiskonna ükskõiksust inimlike tunnete suhtes. Kogumikus on veel „Hüljatud naine“, „Abieluleping“, „Ateisti missa“ ja „Eestkosteasi“, mis kõik avavad erinevaid tahke eraelust ja inimestevahelistest suhetest.
Balzac keskendub oma lugudes peamiselt 19. sajandi alguse prantsuse ühiskonna kihtidele, tuues esile nii perekondlikke kui ka majanduslikke sidemeid. Tema tegelased on sageli seotud materiaalsete huvide ja ambitsioonidega, kuid samas peegeldavad nad inimloomuse sügavamaid tahke: armastuse igatsust, truudusetust, ahnust ja eneseohverdust. „Isa Goriot“ kujutab peaaegu traagilise paratamatusena, kuidas isalik kiindumus võib muutuda nõrkuseks, mida teised ära kasutavad. „Gobseck“ esitab rahalaenaja kui raha kehastuse ja „Kolonel Chabert“ tragöödia räägib mehest, kes on sõjas surnuks peetud, kuid naastes leiab, et teda ei tunnistata enam osaks ühiskonnast. Kõik need lood loovad üheskoos pildi ajastust, kus inimese elu ja väärtus on tihedalt seotud rahaga.
Honoré de Balzac (1799–1850) oli prantsuse romaanikirjanik ja realistliku kirjanduse üks rajajaid. Tema monumentaalne romaanitsükkel „Inimlik komöödia“ koosneb üle üheksakümnest teosest, mis annavad läbilõike 19. sajandi prantsuse ühiskonnast. Balzac oli erakordselt viljakas autor, kelle loomingut iseloomustab detailne olustikukirjeldus ja tegelaste psühholoogiline sügavus. Ta püüdis oma teostes luua omamoodi kirjandusliku entsüklopeedia, kus korduvad tegelased ja lood moodustavad laiahaardelise mosaiigi. „Isa Goriot“ on sellest tsüklist üks enim tõlgitud ja loetud romaane, mille mõju ulatub ka hilisemate suurte realistide, nagu Tolstoi ja Dostojevski, loomingusse.
