Inimlik komöödia. Stseenid eraelust

Ulatuslik romaanitsükkel kujutab 19. sajandi Prantsuse ühiskonda kogu selle mitmekesisuses. "Stseenid eraelust"  keskendub inimeste igapäevaelule, suhetele ja iseloomudele. Selles kogumikus on esindatud mitmed silmapaistvad teosed nagu "Isa Goriot", "Gobseck", "Kolonel Chabert", "Hüljatud naine", "Abieluleping", "Ateisti missa" ja "Eestkosteasi".
"Isa Goriot": Lugu endisest makaronivabrikandist, kes ohverdab kõik oma tütarde heaolu nimel, paljastades samal ajal Pariisi kõrgseltskonna julma ja iseka loomuse.
"Gobseck": Portree ahnest liigkasuvõtjast, kelle külm kalkuleerimine ja rahaahnus toovad esile inimloomuse tumedamad küljed.
"Kolonel Chabert": Mees, keda peeti Waterloo lahingus langenuks, naaseb, et taastada oma identiteet ja õigused, kuid seisab silmitsi ühiskonna ükskõiksuse ja omakasupüüdlikkusega.
"Hüljatud naine": Lugu naisest, kes pärast abikaasa lahkumist püüab leida oma kohta ühiskonnas ja mõista oma tundeid.
"Abieluleping": Romaan, mis uurib abielu kui institutsiooni ja sellega seotud majanduslikke ning emotsionaalseid aspekte.
"Ateisti missa": Lugu arstist, kes vaatamata oma ateistlikele veendumustele sooritab missa oma sõbra mälestuseks, tuues esile inimliku usu ja sõpruse sügavuse.
"Eestkosteasi": Romaan, mis käsitleb kohtusüsteemi keerukust ja ebaõiglust, keskendudes eestkoste küsimustele.
Need lood pakuvad sügavat sissevaadet 19. sajandi Prantsusmaa ühiskonda, paljastades inimeste ambitsioone, kirgi ja nõrkusi.
Honoré de Balzac (1799–1850) oli prantsuse kirjanik ja näitekirjanik, keda peetakse realismi üheks rajajaks Euroopa kirjanduses. Tema tähelepanelik detailide jälgimine ja ühiskonna filtreerimata kujutamine on teinud temast ühe mõjukama kirjaniku maailmas. Balzaci mitmetahulised tegelaskujud on keerulised, moraalselt vastuolulised ja väga inimlikud. Tema looming, eriti "Inimlik komöödia", on mõjutanud paljusid tuntud kirjanikke ja kunstnikke, sealhulgas Émile Zolad, Charles Dickensit, Marcel Prousti, Gustave Flauberti ja Henry Jamesi.