Saame kokku pühapäeval. Lühikesed linnajutud

Hille Karmi „Saame kokku pühapäeval. Lühikesed linnajutud“ on novellikogu, mis keskendub linnakeskkonnas elavate inimeste argielu hetkedele, sisemistele kõhklustele ja juhuslikele kohtumistele. Lood on lakoonilised, täis vaikset tähelepanelikkust, kus tähtsaks saavad just need nüansid, mis sageli jäävad märkamata. Karm kujutab linna mitte niivõrd füüsilise ruumina, vaid tunnetusliku keskkonnana, kus elavad inimesed ei pruugi üksteist puudutada, kuid siiski satuvad jagama mingeid sisemisi või väliseid liikumisi. Olgu selleks pilk tänaval, vestlus bussipeatuses või kirja saatmine – need on lühikesed, ent tähenduslikud kontaktid, millest lood alguse saavad või lõpu leiavad.

Iga jutt sisaldab mingit väikest pööret, hetke, mil tegelane seisatab või otsustab midagi – olgu siis teadlikult või alateadlikult. Karmi proosa on napp, ta ei selgita üle ega rõhuta liigselt, vaid laseb tegelastel ja situatsioonidel ise kõneleda. Kujutatud on tavalisi inimesi: õpetajaid, pensionäre, noori lapsevanemaid, üksikuid töötajaid, kes kõik püüavad leida tasakaalu oma soovide, ootuste ja tegelikkuse vahel. Linn kui tegevuspaik lisab lugudele omamoodi anonüümsust, kuid samas ka võimaluse juhuslikele seostele, mille kaudu inimene saab teisega ühenduse – või ei saa. Karmi lood on vaoshoitud, kuid nende all voolab sageli peen sotsiaalne või emotsionaalne pinge, mis annab tekstidele sügavust.

Hille Karm (sündinud 1954) on eesti proosakirjanik ja toimetaja, kelle loomingut iseloomustab tähelepanelik inimesekäsitlus ja oskus tabada igapäevaelus peituvat eksistentsiaalset mõõdet. Ta on avaldanud nii romaane kui ka lühiproosat, samuti tegutsenud pikalt ajakirjanduses ja kirjastusvaldkonnas. Tema jutustamislaad on rahulik ja täpne, eemal efektsusest, kuid just seeläbi mõjus ja usaldusväärne. „Saame kokku pühapäeval“ on Karmi lühiproosa hea näide – see on raamat neile, kes hindavad vaikseid lugusid, milles räägib ennekõike see, mis jääb ütlemata.