Õnnerahva lood

Hille Karmi „Õnnerahva lood“ koondab vestlusi ja tähelepanekuid inimestest, kelle elud on seotud Eestist väljaspool elamise, töötamise või otsimisega. Raamat ei püüdle tervikvaate poole, vaid kogub erinevaid kogemusi, mis kõnelevad valikutest, liikumisest ja kuuluvusest. Jutustused lähtuvad konkreetsetest isikutest, kuid liiguvad sageli üle nende isikliku piiri, avades laiemalt ka seda, kuidas kujuneb elu võõras kultuuris, kuidas luuakse või säilitatakse side kodumaaga ning millised on sisemised põhjused lahkumiseks ja jäämiseks. Iga lugu on eraldiseisev, kuid koos moodustavad need kaardistuse, kus liikumine ei tähenda alati geograafilist kaugenemist, vaid vahel ka sisemist ümberhäälestumist.

Räägitud lood ei järgi ühest narratiivimustrit, vaid liiguvad edasi erinevas tempos ja rõhuasetustes. Mõned keskenduvad tööle, teised inimsuhetele, kolmandad mälule või keelele. Autor jääb sageli taustale, lastes vestluskaaslastel oma lugu ise juhtida. Sellest tulenevalt ei ole tulemuseks mitte kokkuvõte, vaid kogum häälte ja kogemuste kihistusi, mille seast ei tõuse esile üks kindel tee või hoiak. Mitmed jutustajad peatuvad hetkedel, mis on tähenduslikud, kuid mitte ilmtingimata suurte sündmustena – pigem mingite tajunihketena, mis on märgiks, et mingi piir on ületatud või mõni seos loodud või katkenud.

„Õnnerahva lood“ ei sea eesmärgiks järelduste tegemist ega lugeja suunamist, vaid pakub võimaluse kuulata neid, kelle kogemused asuvad sageli tavapärase vaatevälja serval. Õnn, millest räägitakse, ei ole lõplik ega universaalne, vaid seotud liikumise, ebakindluse ja kohanemisega. Raamatu kaudu avanevad lood, kus elu ei ole jagatud selgeteks etappideks, vaid koosneb valikutest, mida tehakse olukordades, kus kindlust ei saa ette eeldada. See loob pildi ajast ja inimestest, keda ühendab mitte niivõrd asukoht, vaid otsing, millel ei pruugi olla lõppu ega nimetust.