Sõidab, hirnub raudne täkk, kel selja taga valge lakk

Hillar Palametsa teos „Sõidab, hirnub raudne täkk, kel selja taga valge lakk” on kirjutatud noorele lugejale, kes huvitub tehnika ja liiklemise arenguloost. Raamat keskendub sellele, kuidas on läbi sajandite veetud koormaid ja reisitud, alustades ratta leiutamisest ja lõpetades raudteede arenguga. Palamets toob esile erinevad ajastule iseloomulikud veovahendid nagu plaanvanker, regi, konka ja tilisang, illustreerides muutusi, mis tulid koos tööstusrevolutsiooniga. Autor annab aimu, kuidas loodusjõude, loomi ja inimeste oskusi rakendati praktilisel moel enne masinate ajastut.

Erilise tähelepanu all on raudteede sünd ja areng Euroopas ning nende jõudmine Eestisse. Autor toob lugejani mitmeid põnevaid seiku varasest raudteeliiklusest, sealhulgas George Stephensoni veduri „Raketi” edu 1829. aasta võistlusel. Raamat kirjeldab värvikalt, kuidas auruvankrid muutsid inimeste arusaama liikumiskiirusest ja vahemaadest ning kuidas uus tehnoloogia leidis endale Eestis toetajaid, näiteks humoorika tegelase „Postipapa” näol, kelle proovisõit veduriga tõi talle nähtava elamuse. Tegu on jutustava ajalooraamatuga, kus faktid ja isiklikud lood on põimitud noortele kergesti mõistetavasse ja kujundlikku vormi.

Hillar Palamets (1927–2022) oli eesti ajaloolane, ajakirjanik ja kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud, keda tunti eriti tema tööde poolest rahvahariduse vallas. Tema lugude kaudu on paljud eestlased saanud teadmisi Eesti ajaloost, olgu raadiosarjade, ajaleheartiklite või raamatute kaudu. Palametsa stiil on lihtne, rahvalik ja haarav, mida toetab ka põhjalik faktitundmine. Käesolev teos sobib noortele lugejatele, kes soovivad saada esmast arusaama liiklusajaloo arengust ja sellest, kuidas uus tehnoloogia inimestele nii hirmu kui vaimustust tõi.