Noore naisõpetaja abiventiil

„Noore naisõpetaja abiventiil“ on Hilja Valtoneni esikteos, mis ilmus 1930. aastatel ja leidis kiiresti laia lugejaskonna. Päevaraamatu vormis kirjutatud romaanis avab autor noore õpetajanna siseilma, tema rõõmud ja raskused, eneseotsingud ning hakkamasaamise püüdlused. Tekst peegeldab elulisi olukordi ja väikese kogukonna argipäeva, kus ühelt poolt on kohal traditsioonilised ootused ja teisalt noore naise soov ise oma elu üle otsustada. Raamatust õhkub nii nooruslikku siirust kui ka selget iseseisvumistahet, mis andis toonasele lugejale värske ja äratuntava kõlapinna.

Romaani keskmes on peategelane Liisa Harju, noor ja elurõõmus õpetajanna, kes astub iseseisva tööelu künnisele. Tema päevikukatked toovad esile nii õpetajatöö väljakutsed kui ka isiklikud dilemmad. Liisa vaatleb elu tihti huumoriga, suhtub muigega nii meeste kui ka ühiskondlike ootuste vastuoludesse ning ei lase raskustel oma vaimu murda. Tema maailmapilt on optimistlik ja enesekindel, kuid mitte naiivne – pigem näitab ta, kuidas naisel on võimalik jääda iseseisvaks ja väärikaks ka surveolukordades. See andis romaanile ajastu taustal erilise tähenduse ja muutis selle noorte naiste seas menukaks lugemisvaraks.

Hilja Valtonen (1897–1986) oli soome kirjanik ja raamatukoguhoidja, kes saavutas tuntuse eelkõige oma noorte naiste elule keskenduvate romaanidega. Tema loomingut iseloomustab elav dialoog, napilt, kuid täpselt sõnastatud stiil ning põhjamaine huumor. Valtonenist sai 20. sajandi keskpaiga Soome kirjandusmaastikul üks populaarsemaid autoreid, kelle teosed kõnetasid eriti naissoost lugejaid, sest need peegeldasid nende argimuresid ja vabaduseihalust. „Noore naisõpetaja abiventiil“ oli tema debüüt, mis pani aluse pika ja viljaka kirjanikukarjääri kujunemisele.