Hädaabi

Hilja Valtoneni romaan „Hädaabi“ on kerge ja muheda tooniga lugu, mis kujutab haritud ja iseseisva naise elu 20. sajandi keskpaiga Soomes. Teose keskmes on noor naine, kelle argipäev ja erialane tegevus ristuvad ootamatult tormiliste sündmustega, kui tema ellu saabub nii tööalaseid kui isiklikke segadusi. Sarnaselt Valtoneni varasemale loomingule ühendab ka „Hädaabi“ elulised situatsioonid vaimuka dialoogi, romantiliste pingete ja kergelt iroonilise maailmavaatega. Lugu rullub lahti tempokalt, jättes samas ruumi tegelaste sisemaailma ja suhete arengule.

Romaani peategelane, intelligentne ja veidi sarkastiline noor naine, satub erinevatesse elulistesse olukordadesse, kus tal tuleb leida tasakaal isikliku vabaduse, töö ning tunnete vahel. Valtonen kujutab teda eneseteadliku ja eluterve huumoriga varustatud inimesena, kelle tugevus ei seisne dramaatilistes otsustes, vaid oskuses igapäevaelu keerukust käsitleda kerguse ja eneseirooniaga. Nii kujuneb „Hädaabi“ mitte niivõrd romantiliseks armastuslooks kui arukaks eneseleidmise ja elutarkuse looks, kus armastus ei ole ainus, vaid üks osa elu mitmetahulisest mustrist.

Hilja Valtonen (1899–1980) oli populaarne soome kirjanik, kelle teoseid iseloomustab nutikas ja iseseisev naistegelane, elulähedane situatsioonikoomika ning modernse ajastutunde tabamine. Ta kirjutas peamiselt 1930.–1950. aastatel, kuid tema loomingut on hiljem korduvalt välja antud, sealhulgas ka 1990ndatel eesti keeles. Valtoneni stiil on vaimukas ja optimistlik, kuid mitte pealiskaudne – ta käsitleb naise rolli muutumist ühiskonnas ja isikliku valikuvabaduse olulisust ajastul, mil see ei olnud veel iseenesestmõistetav. „Hädaabi“ sobitub hästi tema tuntumate romaanide ritta, pakkudes nii meelelahutust kui mõõdukalt kriitilist pilku sotsiaalsetele normidele.