Johannes Greenberg 1887-1951. Maalikunstnik. Monograafia

Hilja Läti monograafia „Johannes Greenberg 1887–1951. Maalikunstnik” on esimene põhjalik uurimus ühest Eesti modernistliku kunsti silmapaistvamast, kuid oma eluajal sageli vastuoluliselt mõistetud loovisikust. Teos kaardistab Greenbergi loomingulise tee alates tema õppimisest Peterburis ja Münchenis kuni tagasipöördumiseni Eestisse, kus ta kujunes oluliseks osaks kohalikust kunstielust. Läti käsitleb põhjalikult Greenbergi erinevaid loominguperioode, tuues esile nii ekspressionistliku kui ka hilisema realistlikuma suuna, ja uurib tema panust Eesti kunsti arengusse 20. sajandi esimesel poolel.

Monograafia keskmes on Greenbergi maalilooming, mille temaatiline ja vormiline mitmekesisus annab tunnistust kunstniku pidevast eneseotsingust ja sisemisest rahutusest. Analüüsitud on nii tema varaseid metafüüsilisi ja urbanistlikke kompositsioone kui ka küpse loomingu figuurimaale ja portreesid. Läti toetub arhiivimaterjalidele, ajastu kunstikriitikale ja kunstniku isiklikele märkmetele, andes ülevaate ka sellest, kuidas Greenbergi teosed suhestusid tollase Euroopa kunstisuundadega. Eraldi tähelepanu pööratakse tema vahekorrale kaasaegsete kunstnikega ning vastuvõtule nii publiku kui kriitikute poolt. Monograafia on varustatud ulatusliku pildimaterjaliga, mis illustreerib Greenbergi eri loomeetappe ja peegeldab tema vormitunnetust ja värvikäsitlust.

Hilja Läti oli eesti kunstiteadlane, kes tegeles süvitsi Eesti 20. sajandi kunstiajaloo uurimisega. Tema töid iseloomustab põhjalikkus ja pühendumus, samuti oskus paigutada kunstnik isikliku ja ühiskondliku konteksti ristumiskohta. Monograafia Greenbergist on oluliseks panuseks eesti kunstilukku, kuna aitab esile tuua kunstniku tähenduse ja keerukuse ajajärgul, mil kunst pidi tihti laveerima ideoloogiliste nõudmiste ja loomingulise vabaduse vahel.