Võluri lapsepõlv ja teisi muinasjutte

„Võluri lapsepõlv ja teisi muinasjutte” on Hermann Hesse kunstmuinasjuttude kogumik, milles on kakskümmend lugu, neist kaheksa eesti lugeja jaoks esmakordselt tõlgitud. Need jutud kuuluvad kirjandusliiki, mis ühendab muinasjutu fantaasiamaailma ja sügava elufilosoofilise mõtte. Raamatus on käsitletud armastuse õnne ja õnnetust, soovide tühisust, kaduvust ning inimese sisemist igatsust turvalisuse ja vabaduse järele. Lood on vormilt lihtsad, kuid sisult mõtlemapanevad, viies lugeja inimhinge ja sisemiste otsingute radadele.

Hesse muinasjutud on inspireeritud nii Boccaccio jutustamistraditsioonist kui ka „1001 öö juttude” maailmast. Samas lisab autor neile oma ajastu psühhoanalüütilise poeetika, luues unenäolisi ja allegoorilisi tekste. Tema lood ei keskendu välisele imetegemisele, vaid inimese sisemisele muutumisele ja teekonnale enesetunnetuse poole. Nii saab maagia uue tähenduse: see on võime näha endas peituvat sügavamat mina ja õppida tundma oma hinge. Jutud on kord satiirilised, kord lüürilised, kuid alati kutsuvad need lugejat peatuma ja mõtlema.

Hermann Hesse (1877–1962) oli saksa päritolu Šveitsi kirjanik, kelle looming on saanud maailmakirjanduse klassikaks. Ta pälvis Nobeli kirjandusauhinna ja on tuntud romaanidega nagu „Siddhartha”, „Demian” ja „Klaaspärlimäng”. Tema teosed ühendavad Euroopa kultuuripärandi ja idamaise filosoofia, käsitledes inimese sisemisi otsinguid ja vaimseid rännakuid. Lisaks romaanidele viljeles ta ka lüürikat ja kunstmuinasjutte, milles peegelduvad tema huvid psühholoogia, religiooni ja elufilosoofia vastu. „Võluri lapsepõlv ja teisi muinasjutte” on ehe näide sellest, kuidas Hesse vormis muinasjutust poeetilise ja filosoofilise eneseotsingu loo.