Stepihunt

„Stepihunt“ on Hermann Hesse romaan, mis ilmus eesti keeles 1973. aastal Perioodika kirjastuse sarjas „Loomingu Raamatukogu“. Tegemist on teosega, mida peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks eksistentsialistlikuks romaaniks ja mis on leidnud koha maailmakirjanduse klassika hulgas. Lugu põimib peategelase isikliku kriisi, filosoofilised arutlused ja sümbolistliku kujundikeele, luues keeruka teose, mille mitmekihiline tähendus avaneb aegamööda.

Peategelane Harry Haller on üksildane ja endaga vastuolus olev mees, kes peab end „stepihundiks“ – olendiks, kes ei kuulu täielikult inimühiskonda, kuid pole ka täielikult loom. Tema sisekõne ja kogemused avavad lugejale hingeheitlused, milles kohtuvad Jungi psühholoogia, Nietzsche filosoofia ja budismi mõjud. Romaani kulg viib lugeja läbi kaootilise, kuid meisterlikult üles ehitatud vaimse rännaku, milles segunevad reaalsus, hallutsinatsioon ja allegooriline sümboolika. Teos käsitleb inimese lõhestatust, igatsust ühtsuse järele ja enesetunnetuse piinarikkust.

Hermann Hesse (1877–1962) oli saksa päritolu kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema loomingus on kesksel kohal inimese vaimne areng, sisemised kriisid ja otsingud elumõtte järele. „Stepihunt“ peegeldab Hesse isiklikku eluperioodi, mil ta ise viibis sügavas kriisis, ning on seetõttu eriti intiimne ja otsekohene. Raamatu mõju on olnud märkimisväärne, ulatudes kirjandusest popkultuuri ja muusikani, kus seda on sageli tõlgendatud isikliku vabaduse ja alternatiivsete maailmavaadete manifestina.