Lõputu unenägu. Muinasjutte. Autobiograafilist

Hermann Hesse teos „Lõputu unenägu. Muinasjutte. Autobiograafilist“ koondab mitmekesise valiku kirjaniku muinasjutulisi ja autobiograafilisi kirjutisi, mis peegeldavad tema sisemaailma, vaimseid otsinguid ning kunstilist kujunemisteed. Kogumikus leiduvad lood pärinevad erinevatest loomeperioodidest ja avavad Hesse loomingule iseloomulikke teemasid – üksindus, eneseotsing, duaalsus inimese sees ning fantaasia ja tegelikkuse piiri ähmastumine. Muinasjutuvormis esitatud tekstid ei ole pelgalt mõeldud lastele või naiivse meelelahutusena, vaid peegeldavad sügavaid vaimseid ja eksistentsiaalseid pingeid.

Paljudes lugudes kohtab lugeja sümbolistlikke kujundeid ja unenägudest kantud situatsioone, milles tegelased satuvad rännakutele, mis viivad neid nii füüsiliselt kui ka vaimselt tundmatutesse paigusse. Teost läbib pidev inimese sisemise teekonna motiiv: soov leida tähendust, ühendust või lunastust. Autobiograafilistes katketes tuleb esile Hesse tundlikkus ja enesereflektsioonivõime – ta vaatleb oma lapsepõlve, nooruse muresid ja loojana kasvamist nii ausalt kui ka poeetiliselt. Need osad ei paku pelgalt eluloolist tausta, vaid seovad lahtiseletatult lahti ka tema ilukirjanduslike tekstide varjatud kihistusi.

Hermann Hesse (1877–1962) oli saksa päritolu Šveitsi kirjanik, kelle loomingus põimuvad idamaised filosoofiad, psühholoogiline süvitsi minek ja euroopalik kultuuripärand. Tema tuntumad teosed, nagu „Siddhartha“, „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“, on leidnud laia rahvusvahelise vastukaja ning mõjutanud mitmeid põlvkondi lugejaid. Hesse oli Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kelle sisekaemuslik ja humanistlik maailmatunnetus avaldub selgelt ka käesolevas kogumikus, kus piir fiktsiooni ja mälestuste vahel on hägus, kuid tähenduslik.