Näkimadalad

Herman Sergo romaan „Näkimadalad” on mahukas ja ajalooline jutustus, mis toob lugejani 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elu ja katsumused. Teos keskendub ajale, mil Eesti kuulus juba Vene impeeriumi koosseisu ning kohaliku aadli püüdlused pärisorjastada eestirootslasi viisid pingeteni, millest kasvas välja vastuseis ja võitlus õiguste eest. Romaani sündmused liiguvad nii külade igapäevaelus kui ka randlaste meresõitudes, tuues esile ühte väikerahvast, kelle eluviis ja traditsioonid jäid lõpuks suure ajaloo surve all kaduma. Autor loob põhjaliku pildi tolleaegsest maailmast, kus lihtsate inimeste saatus põimus võimu- ja õigusküsimustega.

Romaan on üles ehitatud kolme noore randlase elukäigu kaudu, kelle teekonnad ja otsused annavad loole isikliku ja samas ajastule omase mõõtme. Läbi nende kogemuste avaneb lugejale pilt nii pereelust, töödest ja kommetest kui ka suurematest ajaloolistest murrangutest. Teos kannab endas ka tugevat etnograafilist väärtust: värvikas keelekasutus, rahvalikud ütlused ja detailne olustikukirjeldus annavad edasi kadunud rahvakillu eluviisi, millest tänapäevaks on säilinud vaid kohanimed ja mõned mälestusmärgid. Triloogiana kavandatud teose osad on esitatud ühes köites, mis teeb sellest tervikliku ja mahuka lugemisvara.

Herman Sergo (1911–1989) oli Eesti proosakirjanik, kelle looming keskendus peamiselt mere ja rannarahva elule. Ta töötas meremehena ja tundis hästi nii meresõitu kui ka randlaste igapäevaseid tegemisi, mis peegelduvad ka tema kirjanduslikus loomingus. Sergo kirjutas romaane, jutustusi ja novelle, kuid just „Näkimadalad” kujunes tema tippsaavutuseks ning on jäänud eesti ajaloolise romaani klassikasse. Tema teosed on olulised nii kirjanduslikus kui ka kultuuriloolises plaanis, andes tunnistust ühe rahvakillu ja rannakultuuri kadumisest.