Näkimadalad

„Näkimadalad” on Herman Sergo kolmeosaline ajalooline romaan, mille keskmes on Hiiumaa rannaküla elu 18. sajandil. Teose sündmustik saab alguse Põhjasõja lõpuga 1710. aastal ja avab lugejale pildi tollasest kogukonnast, kus elu rannikul kulges pidevas heitluses nii looduse kui ka sotsiaalsete oludega. Autor kirjeldab detailirohkelt külaelanike igapäeva, nende kombeid ja elulaadi, tuues esile, kuidas suured poliitilised ja sõjalised sündmused kajastusid ka väikestes külakogukondades. Romaani jutustus on tihedalt seotud ajalooliste faktidega, mis annavad teosele dokumentaalse mõõtme.

Romaani teises osas liigub tegevus aastatesse 1725–1726 ning keskendub konfliktidele rannarootslaste ja Kõrgessaare mõisniku vahel. See osa toob esile maaomandi ja õiguste küsimused, mis lõhestasid kogukonna ja seadsid proovile inimeste ustavuse ning kohanemisvõime. Viimane osa hõlmab aastaid 1779–1783 ning kujutab hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, kui Katariina II ukaasi alusel saadeti nad Ukrainasse Dnepri äärde, Gammelsvenskby külla. See sunnitud ümberasumine tõi kaasa terve kultuurikihi kadumise kodusaarelt, muutes romaani lõpu sügavalt traagiliseks ja mälestuslikuks.

Herman Sergo (1911–1989) oli eesti kirjanik, kelle looming keskendus eelkõige mereteemadele ja Hiiumaa elule. Ta töötas nooruses meremehena ning hiljem ajakirjanikuna ja kirjanikuna, ammutades oma teostesse ainest nii isiklikest kogemustest kui ka ajaloolistest allikatest. Sergo romaanid on tuntud põhjaliku tausta, realistliku kujutuse ja rahvapärase keelekasutuse poolest. „Näkimadalad” on tema tuntuim teos, mida peetakse Eesti ajaloolise romaanikirjanduse klassikaks, sest see ühendab endas ajaloo, kohaliku eluolu ja inimlike saatuste poeetilise kujutuse. Sergo kirjanduslik pärand on jätnud olulise jälje eesti mereromaanide ja ajaloolise proosa traditsiooni.