Näkimadalad 2. osa

„Näkimadalate” teise osa tegevus viib lugeja 18. sajandi alguse Läänemere saartele ja rannaküladesse. Romaan jätkab sealt, kus esimene osa pooleli jäi, avades lugejale rootsi kogukondade elu ja nende võitluse kestmise nimel. Ajastu on täis muutusi, sest pärast Põhjasõja keeriseid otsitakse uut kindlust, kuid surve kohalike elanike õigustele ja vabadusele ei kao. Teos toob esile tavaliste inimeste visaduse ja valikute raskuse, näidates, kuidas rahvuslik identiteet ja oma maa külge klammerdumine põrkuvad mõisnike ja välise võimu nõudmistega.

Sündmustik koondub aastatele 1725–1726, mil esimesest raamatust tuttavate tegelaste elud on edenenud pea pooleteise aastakümne võrra. Saarte rahvas seisab silmitsi uute katsumustega, ent vana vaidlus maa ja vabaduse pärast pole kadunud. Romaani keskmes on peategelase ja Kõrgessaare mõisniku vaheline vastasseis, mis kehastab sügavamat ühiskondlikku konflikti – ühelt poolt püüd säilitada iseseisvus, teisalt mõisavõimu surve ja omakasupüüd. Teos põimib omavahel ajaloolise tõepära ja ilukirjandusliku kujutlusjõu, luues pildi kogukonna sisemistest sidemetest ja pingetest.

Herman Sergo (1911–1989) oli eesti proosakirjanik, kelle looming on tihedalt seotud mere ja rannarahva eluga. Ta kasvas üles Muhus ning tundis lähedalt nii kalurite argipäeva kui ka mereäärse eluoluga seotud muresid ja rõõme. Sergo peamisteks teosteks kujunesid just need, kus ta jäädvustas rannakülade ajaloolisi sündmusi ja kujutas mereäärsete kogukondade vastupanu võõrale võimule. „Näkimadalad” on tema tuntumaid romaane, kus põhjalik ajalooline uurimistöö põimub elava jutustusega ning annab eesti kirjandusse ühe terviklikuma pildi saarte rahva vastupanu ja kestmise loost.