Keemia. X-XI klassile. Orgaaniline keemia

Hergi Kariku ja Väino Ratassepa koostatud õpik „Keemia. X–XI klassile. Orgaaniline keemia“ on nõukogudeaegne keskhariduse keemiaõpik, mille eesmärk on anda süsteemne ülevaade orgaanilise keemia põhialustest gümnaasiumiõpilastele. Teos jätkab üldkeemia baasil ja liigub spetsiifilisemalt süsinikuühendite maailmas, tutvustades orgaaniliste ainete struktuuri, omadusi, nimetusi, reaktsioonivõimet ja tähtsust igapäevaelus. Õpik järgib toonast õppekava, ühendades teaduslikkuse metoodilise lihtsustamisega, et toetada õpilase arusaamist keerukast ainestikust. Tegu on klassikalise tekstipõhise õpikuga, mida täiendavad valemid, skeemid ja joonised.

Raamat jaguneb sisuliselt peatükkideks, mis käsitlevad orgaanilise keemia klassikalisi teemasid: süsivesinikud, alkoholide ja karboksüülhapete rühmad, estrid, amiinid, valgud, süsivesikud ja plastid. Suurt rõhku pannakse keemiliste seoste ja reaktsioonimehhanismide mõistmisele, samuti ühendite füüsikaliste ja keemiliste omaduste seletamisele struktuuri kaudu. Õpik sisaldab hulgaliselt näiteid ja ülesandeid, mille kaudu kinnistatakse teoreetilisi teadmisi. Samuti leidub viiteid ainete tehnilisele või bioloogilisele tähtsusele, mis toob keemia seoseid eluliste valdkondadega paremini esile.

Autorid Hergi Karik ja Väino Ratassepp on tuntud keemiaõpetuse arendajad Eestis, kelle panus haridusliku keemiakirjanduse loomisel oli märkimisväärne mitme aastakümne jooksul. Nende koostatud õpikud kuulusid kooliprogrammi standardteoste hulka ning mõjutasid paljusid põlvkondi. 1975. aastal ilmunud „Orgaaniline keemia“ eristub selge ülesehituse ja süsteemse lähenemise poolest, olles praktiline töövahend nii õpetajatele kui õpilastele. Kuigi hiljem on keemiaõpetus muutunud ja ajakohastunud, säilitab teos väärtust ajaloolise õpivahendina ning peegeldab toonast õpetusmetoodikat ja teaduskäsitust keemia valdkonnas.