Keemia IX-X klassile

Hergi Kariku „Keemia IX–X klassile“ on üldhariduskoolide jaoks koostatud õpik, mis esindab 1970. aastate nõukogude koolisüsteemi loodusteaduslikku käsitlusviisi. Raamat jätkab keemia õpetust põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumi astmel, süvendades teadmisi aine ehituse, keemiliste reaktsioonide, orgaanilise ja anorgaanilise keemia, samuti tööstusliku keemia valdkondades. Õpik on üles ehitatud loogiliselt ja süsteemselt, pidades silmas õpilaste eelteadmisi ja kooliprogrammi järjestust. Esitlusviis on range, selgelt struktureeritud ja terminoloogiliselt täpne, järgides oma ajastu õpetusmetoodikat.

Õpik algab üldise keemiateadmiste kordamisega ning liigub seejärel keerukamate mõistete juurde, nagu molekulaarstruktuurid, redoksreaktsioonid, keemiline tasakaal, lahuste omadused ja orgaaniliste ühendite liigitus. Igale peatükile järgneb küsimuste ja ülesannete osa, mille kaudu kinnistatakse teoreetilisi teadmisi ning arendatakse loogilist ja keemilise mõtlemise võimet. Tabelid, joonised ja reaktsioonivõrrandid aitavad mõista keerukamaid protsesse visuaalsel tasandil. Eraldi käsitletakse ka keemia seoseid tootmise ja looduskeskkonnaga, tuues sisse majanduslikke ja praktilisi vaatenurki, mis pidid toetama noorte maailmavaatelist kujunemist kooskõlas omaaegsete kasvatuseesmärkidega.

Hergi Karik (1929–2001) oli Eesti keemik ja pedagoog, kes andis märkimisväärse panuse loodusteaduste õpetamise kvaliteedi arendamisse. Tema koostatud keemiaõpikud olid aastaid kasutusel paljudes Eesti koolides ning mõjutasid mitme põlvkonna keemiaalaseid algteadmisi. Kariku õpikute stiil on konkreetselt didaktiline, kuid selge ja asjalik, sobitudes hästi nii klassiruumi tööks kui iseseisvaks õppimiseks. „Keemia IX–X klassile“ on näide teaduspõhisest kooliõpikust, mille eesmärk ei olnud üksnes teadmiste edastamine, vaid ka ainealase huvi süvendamine süsteemse ja nõudliku õppe kaudu.