Marraskil taevas

„Marraskil taevas“ on Herbjørg Wassmo triloogia kolmas ja viimane osa, mis jätkab noore Tora elukäigu kujutamist. Teos keskendub peategelase sisemistele heitlustele ja võitlusele trauma ja häbiga, mis on jätnud jälje tema lapsepõlve ja noorukipõlve. Varem kogetu ei ole teda murdnud, kuid see elutee, mille ta valib, ei ole sirge ega leebe. Pinged perekonnas, ühiskondlik hukkamõist ning isiklik sisemine segadus loovad keeruka keskkonna, kus Tora püüab leida oma kohta ja väärtust maailmas, mis tundub sageli vaenulik ja külm.

Romaani õhustik on vaikne ja pingeline, kus välised sündmused on vähem tähtsad kui peategelase siseilm. Wassmo suudab lugeja panna tunnetama mitte ainult Tora valu, vaid ka tema kasvamist ja vaikset otsustavust. Igatsus armastuse ja mõistmise järele saadab teda läbi kogu romaani, kuid see ei väljendu sentimentaalsuses, vaid pigem lakoonilises ja tihedas sõnakasutuses. Triloogia viimases osas jõuab Tora loo lõpp punktini, kus lootus ja eneseleidmine muutuvad realistlikuks võimaluseks, ehkki mitte kindluseks.

Herbjørg Wassmo (sündinud 1942) on Norra kirjanik, kelle looming keskendub sageli naiste siseilmale, traumale ja vaiksele vastupanule. Tora-triloogia, mille kolmandaks osaks on „Marraskil taevas“, on üks tema tuntumaid teoseid. Kirjanik on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ning tema tööde keskmes on alati inimese haavatavus ja püüdlus väärikuse ning armastuse poole ka rasketes tingimustes. Wassmo keel on kujundlik ja vaoshoitud, võimaldades lugejal ise tunnetada sõnade vahel peituvat valu ja lootust.