Jääraku põhja. Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel

Herbert Vainu monograafia „Jääraku põhja. Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel“ käsitleb põhjalikult Soome riigi poliitilisi valikuid ja välissuhtluse arengut keerulisel ajajärgul 1939–1945. Tegu on ideoloogiliselt raamestatud, ent faktirikka ajalooalase uurimusega, mille keskmes on Soome roll ja positsioon Euroopa geopoliitilises pingeväljas, eelkõige suhteid Nõukogude Liidu, Saksamaa ja Suurbritanniaga. Raamatu tonaalsus on tugevalt mõjutatud Nõukogude historiograafia vaatepunktist, kuid seejuures annab teos ka sisuka ülevaate Soome poliitika dilemmaatilisest iseloomust sõja-aastatel.

Vainu käsitleb Talvesõja puhkemist 1939. aastal, Soome vastupanuvõimet ja Lääne toetuse piiratusest tingitud olukorda, mis viis lõpuks rahulepinguni 1940. aastal. Eraldi käsitletakse Jätkusõja perioodi, mil Soome püüdis Saksa toetusel tagasi saada kaotatud alasid ja tagada oma julgeolekut. Autor rõhutab, kuidas Soome püüdis manööverdada kahe suurvõimu – Saksamaa ja Nõukogude Liidu – vahel, säilitades samas teatud iseseisvuse ja vältides täielikku allumist ühelegi osapoolele. Teos toob esile Soome juhtkonna sisemised kaalutlused ning vajaduse laveerida rahvusvahelises isolatsioonis, kus iga vale samm võis olla saatuslik.

Herbert Vainu (1923–1986) oli ajaloolane ja publitsist, kelle uurimistöö keskendus peamiselt rahvusvaheliste suhete ning Nõukogude Liidu lähinaabrite poliitika analüüsile. „Jääraku põhja“ on üks tema tuntumaid teoseid, mille eesmärk oli näidata Soome välispoliitika arengut nõukogude seisukohalt – kriitiliselt, kuid argumenteeritult. Kuigi raamat järgib ideoloogilise ajastu kirjutusnorme, sisaldab see siiski väärtuslikku teavet dokumentide, sündmuste ja osalejate kohta, mistõttu on see olnud kasutusel ka hilisemates teadustöödes võrdleva allikana. Teos peegeldab ajastut, mil välispoliitiline analüüs oli tihedalt seotud riikliku maailmavaate kujundamisega.