Võlupood

„Võlupood“ on Herbert George Wellsi lühijutt, mis kuulub tema ulme- ja fantaasiakirjanduse klassikasse. Antud väljaanne koondab tõlke ühe Wellsi tuntud novelli põhjal, mille keskmes on salapärane pood Londonis – paik, kus mänguasjad ja illusioonid ärkavad ellu, kuid mille tegelik olemus jääb ähmaseks ja seletamatuks. Jutu peategelane, täiskasvanu, meenutab oma lapsepõlves kogetud kohtumist poe omaniku ja sealsete imedega. Väljaspoolt vaadates on tegu tavalise müügikohaga, kuid sisenedes muutub ruum ajatuiks ja seletamatuks, lükates piire reaalsuse ja kujutlusvõime vahel. Lugu seob lapsemeelse uskumise täiskasvanuks saamisega, vihjates sellele, kui kergesti unustame võime imestada.

Wellsi proosa on selles loos minimalistlik, kuid mõjuline – detailid on nappid, kuid tähenduslikud, luues atmosfääri, kus lugeja ei tea, kas kogetu oli tõelisus või lapse kujutlusvõime vili. Teose võlu peitubki kaheplaanilisuses: see on korraga fantaasiarohke lugu lastele ja sügavam allegooria elule täiskasvanu vaatepunktist. Novelli tuumaks võib pidada kaotsi minevat vaimset rikkust, mida lapsepõlv esindab – ja mida argipäevase maailmataju alla matab. Poe sulgumine ja ununemine on metafoor selle kohta, kuidas inimene ajapikku eemaldub maailmast, kus kõik tundus võimalik. Jutu lõpetab ambivalentne tunne – kas tegemist oli maagia või meelte mänguga –, mis jääb lugejat saatma ka pärast viimast lehekülge.

Herbert George Wells (1866–1946) oli briti kirjanik ja ühiskonnakriitik, keda tuntakse eeskätt ulmežanri ühe rajajana. Tema loomingus põimuvad teaduslikud ideed, ühiskondlik mõtlemine ja terav kujutlusvõime. Lisaks ulmeromaanidele, nagu „Ajamasin“, „Nähtamatu mees“ ja „Maailmade sõda“, kirjutas ta rohkelt lühijutte, milles uuris inimpsüühikat ja ühiskondlikke nähtusi allegoorilisel tasandil. „Võlupood“ kuulub tema sümbolistlikumasse loominguperioodi, pakkudes ajatut mõtisklust fantaasia ja reaalsuse vahekorra üle ning jäädes oluliseks osaks Wellsi kirjanduslikust pärandist.