Ajamasin

„Ajamasin“ on klassikaline ulmeromaan, mis avab lugejale võimaluse rännata ajas ja kogeda inimkonna tuleviku võimalikke kujutlusi. Teose keskmes on teadlane, keda tuntakse Ajaränduri nime all, ning tema loodud masin, mis võimaldab viibida teistes aegades. Esialgne skeptilisus teadlase plaani suhtes kaob, kui ta naaseb oma rännakutelt ja jutustab kaasahaarava loo, mida kinnitavad ka tõendid. Romaan uurib ajarände ideed nii seiklusliku kui ka filosoofilise külje pealt, küsides, kuidas aeg ja inimtsivilisatsioon on omavahel seotud.

Wells ei piirdu pelgalt tehnilise leiutise kirjeldusega, vaid kujutab ajas rändamist kui vahendit inimühiskonna tuleviku peegeldamiseks. Ajaränduri teekond viib ta maailma, kus on tekkinud uued inimliigid, kes kehastavad ühtaegu nii tsivilisatsiooni saavutusi kui ka selle varjukülgi. Lugu käsitleb inimarengu haprust, sotsiaalset kihistumist ja tsivilisatsiooni kestlikkust. Nii muutub romaan rohkemaks kui ulmeline seiklus – see on allegooria inimkonna tulevikust ja hoiatus, kuidas oleviku valikud võivad kujundada kaugeid aegu.

Herbert George Wells (1866–1946) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks ulmekirjanduse rajajaks. Ta õppis loodusteadusi ja huvi teadusliku mõtlemise vastu kandus ka tema kirjandusloomingusse. Wellsi kuulsaimate teoste hulka kuuluvad „Nägematu mees“, „Maailmade sõda“ ja „Dr. Moreau saar“. Tema loomingut iseloomustab teaduslike ideede põimimine ühiskonnakriitiliste ja filosoofiliste küsimustega. „Ajamasin“ oli tema esimene avaldatud romaan, millest kujunes kiiresti ulmeklassika, andes ajarände kujutamisele kirjanduses uue mõõtme. Wellsi pärand ulatub kirjandusest kaugemale, sest tema ideed on mõjutanud ka hilisemat teaduslikku ja kultuurilist arusaama ajast ning inimtsivilisatsiooni tulevikust.