Armastatud Lydia

Inglise kirjaniku Herbert Ernest Bates’i novell „Armastatud Lydia“ toob lugeja ette loo, mis kujutab inimese igatsust, armastust ja kaotusvalu vaoshoitud, ent emotsionaalselt laetud võtmes. Lugu keskendub vanema mehe ja noore naise vahelisele suhtele, mille kulgu määrab aja paratamatu möödumine ja erinevad elutõlgendused. Lydia on peategelase jaoks pigem kujund – unistuse ja nooruse kehastus –, kui reaalne inimene, ning nende suhe, kuigi mälestustes elav, jääb lõpuni oma olemuselt vastuoluliseks. Narratiiv on lihtne, kuid emotsionaalne sügavus avaneb peenetundeliste detailide kaudu, mida autor meisterlikult esile toob.

Teos paistab silma oma õhulise, melanhoolse atmosfääri ja tugeva visuaalse väljendusrikkusega. Looduse ja keskkonna kirjeldused, mis Bates’i loomingule üldiselt omased, loovad tausta, milles sisemised tunded ja mõtted saavad nähtavaks ilma otsese ütlemiseta. Lydia jääb ka pärast nende lahkuminekut mehe mõttemaailma püsivaks kujundiks – ta on igatsuse objekt, mille kaudu peategelane mõtestab iseenda elu, otsuseid ja möödunud hetki. Bates ei dramatiseeri, vaid laseb vaiksel nukrusel kanda lugu, mis räägib ajatutest teemadest: armastuse haprusest, mälu väest ja üksinduse vältimatusest elu teatud hetkel.

Herbert Ernest Bates (1905–1974) oli viljakas inglise kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad romaanid, novellid, reisikirjad ja esseed. Tema stiilile on iseloomulik täpne keelekasutus, looduse ja keskkonna suur roll ning psühholoogiline tundlikkus. Bates saavutas tuntuse nii sõjaaja teemade kui ka maaelu kujutamise kaudu. Tema teosed on leidnud tee paljude lugejate ja kriitikute tunnustuseni, ning paljusid neist on dramatiseeritud ja ekraniseeritud. „Armastatud Lydia“ kuulub tema lühiproosa paremate näidete hulka, olles samas esmakordselt eesti keeles avaldatud just „Loomingu Raamatukogus“.