Seeba kuninganna sõrmus

Henry Rider Haggardi romaan „Seeba kuninganna sõrmus“ viib lugeja ajas tagasi muistsete tsivilisatsioonide ja eepiliste sündmuste maailma, kus reaalsus põimub muistendite ja uskumustega. Teose keskmes on müütilise taustaga sõrmus, mille päritolu seotakse Seeba kuningannaga ning mis toob kaasa sündmuste ahela, milles osalevad erineva taustaga tegelased. Lugu areneb nii ajaloolise kui seiklusliku ainestiku toel, liikudes läbi erinevate ajastute ja paikkondade.

Romaanis kujutatakse kultuuride ja maailmavaadete põrkumist, aga ka võimu, saatuse ja isikliku valiku teemasid. Keskne ese, sõrmus, ei ole ainult sümbol ega ajend, vaid ka jõud, mis mõjutab tegelaste otsuseid ja saatust. Haggard kasutab jutustamisel aeglast ja kirjelduslikku tempot, mille kaudu avanevad nii maastikud kui tegelaste sisemised seisundid. Tegu on looga, kus esiplaanil on liikumine – ruumis, ajas ja tähenduses –, ning mille kaudu uuritakse inimese kohta ajaloos ja müüdis.