Allan Quatermaini kummaline lugu Koletisjumalast

Henry Rider Haggardi romaan „Allan Quatermaini kummaline lugu Koletisjumalast“ viib lugeja järjekordsesse seiklusesse Aafrika sügavustesse, kus peategelane satub silmitsi nii tundmatute maade kui ka ebatavaliste kultuuride ja ohtudega. Teos jätkab Haggardi tuntud kangelase Allan Quatermaini lugude sarja, ühendades seiklusjutule omase tegevustempo muinasjutuliste ja kohati müstiliste elementidega. Seekordne sündmustik käivitub salapärasest vihjest Koletisjumalale – kohaliku hõimu kummardatavale olendile –, millele järgneb ekspeditsioon tundmatusse piirkonda. Rännak paljastab mitte üksnes ohtliku ja tabamatu olendi saladused, vaid toob esile ka inimliku hirmu, ebausu ja võimutahte kokkupõrked.

Haggardile omaselt on teose jutustajaks Allan Quatermain ise, kelle hääles peegelduvad nii kogenud reisija väsimatu huvi tundmatu vastu kui ka koloniaalajastu eetiline raamistik. Autor loob detailse maailma, kus eksootiline loodus, müütiline jumalus ja kohaliku hõimu sisemised pinged põimuvad ulatuslikuks narratiiviks. Teemade keskel on nii tsivilisatsiooni ja barbaarsuse vastandus kui ka inimese ja looduse suhe laiemalt. Kuigi teos on tugevalt aja vaimust kantud, võib sellest leida universaalseid küsimusi kartuse, võimu ja usu kohta. Sündmustiku pingestatus kasvab tasapisi, kuni see viib dramaatilise ja ootamatu lahenduseni, milles avaldub Quatermainile omane kainus ja mõistmine.

Henry Rider Haggard (1856–1925) oli inglise kirjanik, kes saavutas tuntuse oma seiklusromaanidega, milles ühendas eksootilised paigad, ajaloolised motiivid ja fantaasiaelemendid. Tema tuntuimad teosed nagu „King Solomon’s Mines“ ja „She“ mõjutasid tugevalt seiklus- ja fantaasiakirjanduse arengut 20. sajandi alguses. Haggard töötas Lõuna-Aafrikas kolonialaadministratsioonis, mis mõjutas tugevalt tema loomingut, sh maailmapildi, mida ta oma teostes esindas. Allan Quatermaini tegelaskuju on saanud üheks kuulsamaks ja püsivamaks Briti kirjanduse seiklusarhetüübiks, kelle lugusid loetakse ja tõlgendatakse endiselt nii žanrikirjanduse kui ka kultuuriloo seisukohalt.