Daisy Miller

„Daisy Miller“ on Henry Jamesi jutustus, mis toob lugeja ette 19. sajandi lõpu Euroopa ja Ameerika kultuuride kokkupõrke noore ameeriklanna loo kaudu. Teose keskmes on Daisy, kes reisib koos oma perekonnaga Euroopas ja püüab kohaneda kontinendi rangete seltskonnaetiketi reeglitega. Tema avameelsus ja vaba suhtlusviis tekitavad võõrastust ning annavad ainet kuulujuttudele. Lugu jälgib Daisy ja noore ameeriklase Winterbourne’i kohtumist Šveitsis ning hilisemaid sündmusi Roomas, kus peategelase käitumine muutub üha enam avaliku tähelepanu ja kriitika objektiks. James uurib, kuidas isiklik vabadus ja ühiskondlikud ootused põrkuvad ning millised on selle vastasseisu tagajärjed.

Jutustus liigub peamiselt dialoogi ja peategelaste sisemiste mõttekäikude kaudu, luues pinge Daisy impulsiivsuse ja Winterbourne’i reserveerituse vahel. Teos näitab, kuidas kultuurilised tõkked ja eelarvamused võivad kujundada inimestevahelisi suhteid sama tugevalt kui isiklikud valikud. Daisy kuju jääb lõpuni mitmetähenduslikuks – lugeja peab otsustama, kas näha temas süütut ja siirast inimest või noort naist, kes teadlikult rikub norme. Loo traagiline lõpp rõhutab Jamesi huvi moraalsete dilemmade ja iseloomude kujunemise vastu. Eesti väljaanne ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas, tuues klassikalise ingliskeelse proosa kodumaisesse lugemisruumi.

Henry James (1843–1916) oli Ameerika päritolu kirjanik, kes veetis suure osa oma elust Euroopas. Tema looming ühendab psühholoogilise realismi ja peene sotsiaalse vaatlusoskuse. James on tuntud kui „teadvuse romaani“ meister, kes keskendus tegelaste sisemaailma kujutamisele ja väikeste suhtlusdetailide analüüsile. „Daisy Miller“ kuulub tema varasemasse loominguperioodi ning pälvis ilmumisel laialdast tähelepanu just kultuurikonflikti ja moraalsete küsimuste käsitlemise tõttu. Hilisemas loomingus jätkas James sarnaste teemade uurimist, liikudes üha keerukama stiili ja süvenenuma psühholoogilise portreteerimise suunas.