Isa blogi. Esimene aasta

Henry Jakobsoni „Isa blogi. Esimene aasta“ on humoorikas ja samas siiras päevikuvormis raamat, mis põhineb autori blogikirjutistel ajast, mil ta sai isaks. Teos jälgib esimese lapse sünniga kaasnevaid muutusi nii isiklikus elus kui ka perekondlikus dünaamikas, pakkudes vaatepunkti, mida lapsevanemluse teemal kirjanduses harvemini kuuleb – isalikku kogemust vahetu, ausa ja sageli eneseiroonilise pilguga. Jakobsoni tekstid puudutavad esmapilgul igapäevaseid ja tavalisi olukordi: magamatust, mähkmete vahetamist, esimesi sõnu ja samme, kuid nende taga peitub laiem teema – mehe kohanemine uue rolliga ja isiklik kasv selle kaudu.

Raamat koosneb lühikestest, blogiformaadile omastest peatükkidest, millest igaüks kannab eraldi teemat või tähelepanekut. Kirjutiste toon kõigub meelelahutuslikust südamlikuni ning autori keel on vahetu ja kõnekeelne, sobitudes hästi ajaveebi algupäraga. Jakobson ei püüa olla õpetaja ega käsiraamatu autor, vaid pigem kaaslane neile, kes tunnevad end sarnases olukorras – olgu selleks uus vanemlus, ebakindlus või rõõm argistest võitudest. Lisaks lapse kasvule kajastub raamatus ka partnerlussuhe ja pere kui terviku kohanemine elu uute rütmidega, jäädes seejuures ehedaks ja liialdamatuks.

Henry Jakobson on eesti blogija ja kolumnist, kes on tuntuks saanud oma humoorikate, kuid samas südamlike kirjutistega perekonnaelust. Tema „Isa blogi“ pälvis tähelepanu just seetõttu, et see tõi meediaruumis esile isarolli uue nurga alt – mitte üksnes kui toetavat kõrvaltegelast, vaid kui aktiivset osalejat ja tundlikku tähelepanijat. „Esimene aasta“ on isiklik dokument ja samas üldinimlik lugu – see räägib kohanemisest, vastutusest ja armastusest viisil, mis on ühtaegu naljakas ja puudutav. Raamat on suunatud nii tulevastele vanematele kui ka neile, kes soovivad korraks aeg maha võtta ja vaadata argipäeva väikese muigega kõrvalt.