Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt

„Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt“ on Henrik Visnapuu mälestusteraamat, milles poeet vaatab tagasi oma lapse- ja noorusaastatele. Teos viib lugeja ajas tagasi 20. sajandi algusesse, väikese maaühiskonna keskkonda, kus kujunes tema isiksus ja maailmatunnetus. Raamat on kirjutatud tundliku tähelepanelikkusega, avades nii igapäevaelu seiku kui ka looduslähedust, mis noorele autorile sügava jälje jättis. Visnapuu kirjeldused on poeetilised ja lüürilised, pakkudes lisaks isiklikule mälestusele ka pilguheitu ajastu olustikku ja meeleollu.

Teoses on olulisel kohal looduse ja kodukoha pildid, mis peegelduvad lapsepõlve mälestustes kui turvatunnet ja inspiratsiooni pakkuvad allikad. Päike ja jõgi on sümbolid, mis seovad endas nii konkreetse koha kui ka laiemad igatsuse ja elu jätkuvuse tähendused. Raamat näitab, kuidas lapsepõlvemuljed võivad kujundada tulevase loovisiku maailmapilti ja loomingut. Samal ajal on see ka dokument oma ajast – maaelu rütmidest, inimeste suhetest ja väärtustest, mis tänapäeval võivad tunduda kauged, kuid annavad aimu toonase ühiskonna alusväärtustest.

Henrik Visnapuu (1890–1951) oli üks eesti kirjanduse silmapaistvamaid luuletajaid, kes kuulus Siuru rühmitusse ja kujundas oma loomingus nii lüürilise kui ka rahvusliku poeetika olulisi jooni. Ta pagenes Teise maailmasõja lõpul läände ning suri Ameerika Ühendriikides. Visnapuu loomingut iseloomustab tugev elutunnetus, sügav loodusearmastus ja isamaalisus, millele lisandub poeetiline tundlikkus. „Päike ja jõgi“ kuulub tema hilisemasse loomingusse ning on väärtuslik mälestustekst, mis avab lugejale poeedi kujunemislugu ja näitab, kuidas isiklik kogemus ja lapsepõlvemälestused said tema luule jaoks olulisteks allikateks.