Rootslase ja diplomaadina Tallinnast Türki
Rootslase ja diplomaadina Tallinnast Türki
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Olion | 2007
- 395 lk | Kõvakaaneline | 144 x 208 mm
- ISBN: 9789985665152
- Keel: eestikeelne
Raamat “Rootslase ja diplomaadina Tallinnast Türki” on mälestusteraamat, milles autor kirjeldab teekonda Tallinna lapsepõlvest Rootsi ja sealt edasi välisteenistusse. Teos koondab nelja aastakümne märkmeid ja tähelepanekuid ning avab diplomaatilise töö argirutiini, otsustusprotsessi ja kohtumiste keti eri pealinnades. Vaade liigub Eesti, Rootsi, Türgi ja teiste riikide vahel; sündmused on seotud välispoliitika teemadega, mis puudutavad nii regionaalset kui ka transatlantilist telge. Eesti lugejale on tähtis autori päritolu ning tema side siinsega, mis lubab võrrelda kaasmaalaste kogemust Skandinaavia institutsioonidega. Eesti väljaandes vahendab teksti tõlkija Enno Turmen, mis kinnitab, et jutustus on kohandatud siinsele lugejale ligipääsetavas ja täpses vormis.
Raamat keskendub läbirääkimistele ja suhetevõrgustikele, mida üks diplomaat igapäevaselt haldab. Mälestused kirjeldavad tööülesandeid saatkondades ja välisministeeriumis, ettekannete koostamist, kohtumisi ning sõnumite vahendamist. Lugeja näeb, kuidas autor vaatleb Ameerika Ühendriikide välispoliitikat ning transatlantilise lõhe parandamise katseid ja kuidas Vahemere idakaldal rulluvad lahti Türgi ja Kreeka suhted. Ta kirjeldab ka Balti ruumi pöördehetki, sealhulgas vägede lahkumise järellainetust ning koostööd liitlastega, mis vormis Eesti julgeolekupoliitilist positsiooni. Loo lähteaineks on päevikulaadsed märkmed ja ametlikud memod, mille põhjal autor taastab sündmuste jada ja selle sisemise loogika. Nõnda saab teosest välispoliitika tööpäevade kroonika, kus tulemus kujuneb kontaktidest, mitte üksikutest efektsetest žestidest.
Henrik Liljegren on Tallinnas sündinud Rootsi diplomaat ja autor. Ta alustas tööd Rootsi välisministeeriumis ning teenis seejärel mitmes välislähetuses. Tema ametikarjäär hõlmas saatkondade tööd Aasias ja Euroopas ning saadiku rolli riikides, mis mõjutasid külma sõja lõpu ja uue julgeolekuarhitektuuri kujunemist. Ta esindas Rootsit Ankaras, Ida-Berliinis, Brüsselis ja Washingtonis; hiljem töötas ta Istanbuli peakonsulina ning naasis taas Ankara saatkonda. Selline teekond selgitab, miks memuaarid vaatavad eri nurkade alt nii Türgi sisemisi vaidlusi kui ka Euroopa ja Ameerika suhteid. Autori taust, haridus ja pikaajaline teenistus annavad raamatule aine, mis ei sõltu tagantjärele tarkusest, vaid sündmuste vahetust kogemusest.
