Peer Gynt. Dramaatiline poeem

„Peer Gynt. Dramaatiline poeem” on Henrik Ibseni värssdraama, mille eestikeelse versiooni lõi Paul-Eerik Rummo. Tegemist on Norra kirjanduse ühe tähtteosega, mis ilmus esmakordselt 1867. aastal. Raamatu uuem eestindus anti välja 2017. aastal, tähistamaks esmatrüki 150. aastapäeva. Teos on küll sageli lavale toodud, kuid autor ise nimetas seda eelkõige lugemiseks mõeldud draamaks. Selles põimuvad rahvuslikud motiivid, muinasjutulised ja allegoorilised episoodid ning filosoofilised mõtisklused inimese elu, vabaduse ja vastutuse üle. Nii pakub see lugejale ühtaegu poeetilist elamust ja sügavamaid aruteluteemasid.

Raamatu aluseks on Riina Hanso proosatõlge, mille põhjal Rummo lõi eestikeelse värssteksti. Varem tunti eesti keeles Marie Underi poeetilist tõlgendust, mis valmis enne Teist maailmasõda. Uus versioon lisab teosele värskust ja kaasajastatud keelekasutust, võimaldades tekstil kõlada ka tänapäeva lugeja jaoks elavalt ja mõjusalt. „Peer Gynt” on tänu oma universaalsetele teemadele – eneseotsing, illusioonid ja reaalsus, vastutus oma tegude eest – leidnud koha nii kirjanduse kui ka teatrikunsti klassikas ning kõnetab eri põlvkondi.

Henrik Ibsen (1828–1906) oli norra näitekirjanik ja luuletaja, keda peetakse modernse draama rajajaks. Tema loomingus on keskne inimese ja ühiskonna suhete uurimine, moraalsed dilemmad ning üksikisiku vastutus. Ibsen tõi lavale teemad, mida varem käsitleti harva – näiteks perekonna ja abielu pinged, ühiskondlik silmakirjalikkus, isiklik vabadus ja eneseteostus. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad „Nora ehk Nukumaja”, „Metspart”, „Rahvavaenlane” ja „Hedda Gabler”. „Peer Gynt” eristub tema loomingus eepilisema ja muinasjutulisema laadiga, olles samas sügavalt filosoofiline teos, mis on leidnud koha maailma kirjandusklassikas.